Allan Jaakus: Kas lai rehv on ikka kõige ohutum?

Allan Jaakus. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Põhiline osa uutest autodest tuleb meile müüki, lõunamaa kliimale vastavalt komplekteeritud.

Kahtlemata annab laiemapoolne rehv autole atraktiivsema välimuse. Samas väldib laiem ja madalam rehv ka suuremat külgliikumisel tekkivat resonantsi (rahvasuus - hüpleb nagu kits) ning on ideaalsetes kuivades tingimustes kahtlemata parem pidurdamisel, kiirendamisel.

Aga kas see on alati ikka ohutum, varsti ju talv jälle tulemas?

Suure kiiruse rehv

Lähtudes elementaarsetest füüsikaseadustest ja arvestades meie laiuskraadidel valitsevat pikka vesist ning lumist aega, samuti ökonoomsust, jõuame siiski järeldusele, et suhteliselt laiad rehvid, eriti samadele alumiiniumvelgedele sobitatud talverehvid, ei pruugi alati loodetud kindlustunnet anda.

Samas suurenevad laia rehvi eelised ideaaltingimustes sõites suurtel kiirustel, aga milleks on meil siis neid vaja, kui võime põhiliselt sõita kuni 90 kilomeetrit tunnis. Miks siis ikkagi propageeritakse laiu rehve?

Suhteliselt lai rehv valuveljel muudab auto tunduvalt atrak­tiivsemaks - see on tõesti nii.

Laia rehviga on hea haardumise korral kiirendus ja pidurdamine parem, sest puutepind on suurem. Libedaga ja märja teekattega on aga vastupidi: suurem kontaktpind tekitab parema libisemise ja vesi toimib kui määre. Samas ei saa ka rehvi väga nakkuvaks teha, sest siis kuluks see üsna kiiresti.

Ideaalsetes kuivades tingimustes hoiab suurtel kiirustel lai ja madal rehv autot paremini teel - see on ka õige, kuid esiteks ei lubata meil maksimaalselt üle 110 kilomeetri tunnis sõita, teiseks lõhuvad meie auklikud teed madalaid rehve, amortisaatoreid ja teisi liikuvaid detaile enam, pikirööbaste olemasolul võib tekkida tihti ülejuhitavus.

Talveks kitsam

Suurim probleem aga on samale veljele tellitav sama lai talverehv (tihti on lai talverehv kal­lim kui kitsam rehv ja topeltvelg kokku). Ve­sis­tes ja jäistes tin­gimustes ei suuda lai rehv niisugust vajalikku rõhku teekattele avaldada ning tulemuseks on hoopis pikem ja ebasta­biilsem pidurdusmaa, ka ei lõika lai rehv lobjakas end aluspinnani piisavalt läbi ja tagajärjeks on halb juhitavus kurvides, möödasõidul.

Sama võib ka täheldada sõitu alustades, mil lai talvekumm käib lihtsalt ringi ja jätab autojuhi tihti hange abi ootama.

Kõigele sellele lisaks suurendab lai rehv ka kütusekulu - suurema puutepinna ja õhutakistuse tõttu. Kas valida siis atraktiivsus või hoopis ökonoomsus ja suurem ohutus halbades ilmastikutingimustes?

Parim, mida soovitada meie sõidukiomanikele, oleks see, et suvel sõita laiade madalate origi­naalrehvidega ning vältida löökauke ning ebatasaseid teelõike või valida na­tu­ke kõrgema pro­fiiliga kitsamad rehvid kõikjal sõitmiseks.

Talveks aga kindlasti soe­tada mõ­ne­võrra kitsamad topeltvel­jed koos kitsamate talverehvidega, sest siis võib kindel olla, et ohtlike situatsioonide tõenäosus on väiksem ja ka lumehanges kinniistumine ei ole igapäevane. Näiteks suvel rehvid mõõdus 195/50, talvel 185/60.