/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2008/10/14/83268t1h4d75.jpg)
Kui suuremates omavalitsustes ei ole maamaksu alalaekumine väga suur probleem, siis väiksematele valdadele, kus maamaksu osakaal eelarves suur, on maksuvõlglased paras peavalu.
Juhtkiri: Õhust ja armastusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maamaksusummad, mis omavalitsustel saamata, ei ole iseenesest kuigi kõnekad, hoopis olulisem on nende suhestus eelarvega. Kindlasti on Vihula valla jaoks puudujääk päris oluliselt suurem kui Rakvere linna või Väike-Maarja valla jaoks.
Väga hästi laekub maamaks Kundas, suhteliselt hästi on läinud ka Rakkel, Tamsalul, Haljalal ja Tapal.
Keerulisemas olukorras on aga Vihula kõrval veel väikesed vallad Viru-Nigula ja Rägavere.
Samas on maamaksu laekumine omavalitsustele suhteliselt hästi tagatud, sest see raha liigub maksuameti kaudu ja teadupoolest võtab maksuamet ka sealt, kust enam surmalgi midagi võtta pole.
Kuri intress tiksub iga päevaga maamaksusummale otsa ja maksuamet võib õige pea võla sisse nõudmise kohtutäituri kätte usaldada, sest suhteliselt tagasihoidlik summa võib olla märkamatult väga suureks paisunud.
Majandusbuumi ajal võetud laenud ja liisingud tahavad tasumist ja pangad on oma raha tagasisaamisel kohati isegi maksuametist agressiivsemad.
Maksud on juba kord selline teema, millest heameelega rääkida ei taheta. Või kui, siis ikka ainult halba. Samas tehakse nende maksude eest paremaks meie elukeskkonda. Hea küll, praegusel kehval ajal püütakse hoolitseda selle eest, et see oluliselt kehvemaks ei muutuks.
Kui maksutulu omavalitsustele ei laeku, pole meil ka linna- ja vallajuhtidelt midagi nõuda, sest ainult õhust ja armastusest teed korda ei tee või koolimaja ei remondi.