Keset linna ja lärmi asub Rakveres mägine ja metsane Rakvere tammiku maastikukaitseala, mida linlased teavad lihtsalt tammikuna.
Timo Kark ja Katrin Jürgens: Rakvere kõige looduslikum ja liigirikkam paik on tammik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere tammik võeti esimest korda kaitse alla 1939. a ning riikliku kaitse alla 1959. a määrusega nr 218
"Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis". 1999. a moodustati iseseisev Rakvere tammiku maastikukaitseala pindalaga 23 ha.
Haruldased liigid
Kaitseala eesmärk on poolloodusliku laialehise metsakoosluse (Rakvere tammik-parkmets), sealsete kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning pinnavormide kaitse. Siit on leitud mitu kaitsealust, sealhulgas Eestis väga haruldast, seene- ja taimeliiki.
Rakvere tammikust on leitud 77 seeneliiki, neist pooled kuuluvad puitulagundavate seente - torikuliste - hulka.
Aga leida võib ka söögiseeni, näiteks rõngata kärbseseent (tuleks kindlasti kupatada), harilikku kivipuravikku, kuiva pilvikut.
Lisaks on kaitseala väga oluline lindude jaoks, kes on leidnud siin sobivaid puid-põõsaid, kuhu pesa meisterdada ning rahulikult pesitseda.
Kevadsuvisel perioodil on tammik täis linnulaulu. 2002. a tehtud vaatluste andmetel kohati siin 55 liiki linde (neist kaheksa juhuslikul ülelennul), kellest 39 liiki olid leidnud siit enesele pesapaiga. Lisaks on pesitsustingimuste parandamiseks juba 1960. a-test alates pesakaste üles seatud.
Rakvere tammiku maastikukaitseala asub Rakvere oosi ühel osal, mis on järsunõlvaline, kuid pealt suhteliselt tasase reljeefiga. Oos koosneb kruusast ja liivast, mis on siia kuhjunud mandrijää sulamisega umbes
10 000-12 000 aastat tagasi. Suurem osa oosist on kaetud 150-220 aasta vanuse tammikuga.
Rakvere tammiku maastikukaitseala peamisteks külastajateks on kooliõpilased, kelle jaoks on tammik oluliseks õppeklassiks, tervisesportlased, turistid ja pühapäevajalutajad. Lisaks on kaitseala oluline transpordikoridor jalakäijatele.
Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (2009. a keskkonnaamet) on tammikuga tutvumiseks ette valmistanud ja postidega tähistanud looduse õpperaja. Välja on antud infovoldik, mida saab keskkonnaametist ja tammiku veerel olevast Villa Theresast ning samuti saab radade ääres tutvuda infotahvlitega.
Kaitseala põhjapoolses osas asub Virumaa represseeritute mälestusmärk "Okaskroon", mis püstitati 1991. aastal, meenutamaks Rakverest vägivaldselt Siberisse küüditatud inimesi. See on nii turistide kui ka kohalike inimeste jaoks Rakvere tammiku peamine külastusobjekt, mida ümbritseb regulaarselt hooldatud puisniiduilmeline ala.
Muudatused kaitse-eeskirjas
Kuna seni kehtinud Rakvere tammiku maastikukaitseala kaitse-eeskiri on vananenud (1999. a), on koostamisel uus. Kaitse-eeskirja uuendamise vajadus on tingitud 2004. a kinnitatud looduskaitseseadusest, mis lähtub Euroopa Liidu õigusaktidest.
Siinkohal toome välja olulisemad plaanitavad muutused tsoneeringus ja kaitsekorras:
- uue tsoneeringu kohaselt on kaitseala pindala suurenenud 3 ha võrra, olles nüüd 26 ha;
- kui varem kuulus kogu kaitseala sihtkaitsevööndisse, siis plaanitava kaitsekorra järgi kuulub kaitseala ühte sihtkaitsevööndisse ja ühte piiranguvööndisse. Piiranguvööndi loomine on tingitud hoonete olemasolust kaitsealal - hooned ei tohi jääda sihtkaitsevööndisse, sest looduskaitseseaduse järgi on sihtkaitsevööndis ehitamine, sealhulgas ehitiste rekonstrueerimine, keelatud;
- kaitseala valitseja on keskkonnaameti Viru regioon, mille Rakvere kontor asub endise Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse ruumides aadressil Kunderi 18. Kaitseala valitseja ülesanne on kaitseala väärtuste säilimiseks ja tutvustamiseks vajalike tööde korraldamine ning looduskaitseliste otsuste langetamine.
Kaitsekorras suuri muutusi ei tule, piirangud sarnanevad kehtiva kaitse-eeskirjaga kehtestatutega. Näiteks on kaitsealal lubatud sõidukitega sõitmine ainult selleks ette nähtud teedel ning maastikusõidukitega (sh ATV, mootorsaan) sõitmine on keelatud, välja arvatud kaitse-eeskirjaga lubatud tingimustel, nt järelevalve-, pääste- ja hooldustöödel.
Kaitsealal on keelatud telkimine ja lõkke tegemine, sest seejuures saaks kahjustada väärtuslik taimekooslus, võidakse tallata ja kahjustada kaitsealuseid taimeliike ning kuivanud okstel kasvavaid haruldasi seeni, vigastada puid, rääkimata võimalikust tuleohust.
Õuemaal on maaomaniku nõusolekul lõkke tegemine ja telkimine lubatud. Samas võib viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
Kuna Rakvere tammikus kasvab haruldasi torikseeni ehk nn puuseeni, siis neid ei maksaks siit siiski koguda - võite teadmatusest ja kogemata hävitada mõne kaitsealuse toriku leiukoha.
Rahvaüritused on kaitsealal lubatud, kuid üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb küsida luba kaitseala valitsejalt ehk keskkonnaameti Viru regioonilt.
Näiteks kui kahe klassi õpilastele on plaan korraldada kaitsealal ühine õppepäev ning seejuures kavatsetakse käia ka väljaspool teid ja radu, peab selleks taotlema keskkonnaametilt nõusoleku.
Piirangud on vajalikud selleks, et säiliks Rakvere kõige liigirikkam ja looduslikum koht. Rakvere tammik on kõigi linlaste ühine omand ning piiranguid järgides kaitseme seda kõik koos.