Veokijuhid veedavad igavledes idapiiril päevi

Maavanem Einar Vallbaum nõustub, et piirijärjekordade pikenemine Narvas mõjutab äritegevust Eestis negatiivselt ning probleemile tuleks leida kiiresti põhiseadusega kooskõlas olev lahendus. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti-Vene idapiiril looklevad veokijärjekorrad, mis on vahel kümme ja rohkemgi kilomeetrit pikad ning kus tuleb pääsu Venemaale oodata mõnikord üle nädala.

Neljapäeval algab veokisaba juba tükk maad enne Narvat. Viimasest autost piiri- ja tollipunkti juures paikneva terminalini, kuhu pääsemisest piiriületuseni tuleb oodata veel keskmiselt poolteist ööpäeva, on seitse ja pool kilomeetrit.

Veokite sabad tekkisid tegelikult juba kolm aastat tagasi suvel, kui toonane Venemaa riigipea Vladimir Putin nõudis tollilt tõhusamat tööd.

Sellest ajast alates on järjekorrad olnud kord lühemad, kord pikemad, kuid hoolimata Venemaa korduvatele lubadustele probleem lahendada pole põhimõtteliselt midagi muutunud.

Üsna järjekorra eesotsas seisab koos viis meest. "Olete ajalehe juurest, jah?" küsib neist üks, kui fotograafiga seltskonnale läheneme.

Mehed räägivad, et kui sabad tekkisid, pöörasid nii meedia kui ka Eesti riik probleemile rohkem tähelepanu, nüüd pole see enam eriti kellegi asi.

Mehed seisavad järjekorras juba pühapäevast. "Täna me terminali sisse ei saanud, seal tuleb veel kuskil poolteist ööpäeva oodata, nii et ehk pühapäeval saab piirist üle," selgitavad nad läbisegi.

Saame teada, et ööpäeva jooksul pääseb Venemaa poolele umbes seitsekümmend autot. Veokijuhid ütlevad, et Venemaa toll lihtsalt pidurdab ning ei lase kiiremini läbi, Venemaalt Eestisse pääseb oluliselt kiiremini.

"Elu on nagu koeral - sööd kabiinis, magad kabiinis, kui vaja, ajad ka ihuhädad siinsamas ära," võrdleb üks meestest.