Loominguline nali sünnib inimeste vahel

Toomas Kall. Foto: Peeter Langovits

Laupäeval Karepal esinev humorist Toomas Kall räägib, miks ta loeb naljakaid eneseabiraamatuid ning mis suhe on tal mongoolia kirjandusega. Naljast ka, otse loomulikult.

Ta on kirjutanud stsenaariume seriaalidele "Pehmed ja karvased", "Hajameelselt abielus", "M-klubi" ja näidendeid.

Töötanud aastaid ajakirjanduses. Kohe on valmimas "Prügikast kolm" - estraadinäidend, mida sügisest hakkab mängima Vana Baskini teater.

Toomas Kall pole just palju meedias figureerinud, eriti viimastel aastatel. "Ühe intervjuuga suudad ju praktiliselt kõik ära rääkida, mis öelda on. Inimene on igav, tegelikult," seletab Kall.

"Inimese muutumine selleks, et tema intervjuu jälle huvitav oleks, võtab palju aega."

Kall lisab, et neid inimesi, kes kiiresti muutuvad ja seepärast ka huvitavad oleksid, neid on ka, kuid neid ei peeta huvitavateks. Neist ei kirjutata.

"Intervjueeritakse kaunis tühiseid inimesi enamasti. Vot te teete ka umbes sedasama tööd. Te intervjueerite mitte väga huvitavat inimest." Näis.

Kalli pikemad vastused lõppevad sõnadega "vot", "niimoodi", "nii palju siis sellest". Küsijaidki on kohati kaks, sest Kall esitab vastates ka küsimusi. Iseendale, arusaadavalt.

"Praegu kirjutan estraadinäidendit, mis peab esietenduma sügisel. Ja selle pealkiri on "Prügikast 3", millest te võite järeldada, et on olnud kunagi ka "Prügikastid" üks ja kaks. Praegu kirjutan kolme. See on peaaegu valmis. Vot.

Millest see on? See on tänapäeva elust. Mis žanrist ta on? Estraadinäidend on žanr. Kas ta on naljakas? Kui näitlejad esitavad, siis ta peaks olema naljakas, see on teada. Seal midagi leiutada ei ole."

Kall räägib, et kirjutamine ei ole alati looming. Pigem on see tootmine. Enamasti on teada, mis on naljakas ja inimestele peale läheb. Kõik on ammu läbi proovitud, kas siis enda või kellegi teise poolt.

"Loed midagi, siis tead, see on olnud, see on tehtud, see ei ole uus, see ei aja naerma. Nüüd kirjutab nii, nüüd tuleb see tegelane, ütleb selle repliigi. Väga palju on sellist tuttavat ja olnut ja nähtut."

Praegustest huumorilehekülgedest peab ta konkurentsitult parimaks Postimehe Juurikat.
Ka Kivirähk käib ta pilgu alt läbi.

"Tean seda omast käest, et palju kirjutades on tase paratamatult kõikuv. Tal on väga häid asju. Võttena ütleme, kuidas ta viimati selle vabadussamba Orava hauamonumendiks kuulutas, see võib meeldida või mitte, aga võttena oli see geniaalne."