Maailma üheks raskemaks sõjalis-sportlikuks võistluseks peetaval Erna retkel osaleb viimastel andmetel 25 võistkonda, kolm varasemalt end kirja pannud meeskonda olid sunnitud erinevatel põhjustel loobuma.
Kolm võistkonda olid sunnitud Erna retkest loobuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erna retke pressiesindaja Urmas Reitelmani sõnul ei saa iirlaste meeskond võistlusel osaleda, kuna nad ei saanud vajalikku eelarvet kokku. "Hollandi reservväelaste meeskond jääb eemale, kuna kõik mehed ei saanud tööandjatelt puhkust ning Eesti oma vahipataljoni meeskonnas on osad liikmed missioonil," ütles Reitelman.
Jätkuvalt on võistlustele tulemas 18 võistkonda Eestist ning seitse välisesindust Soomest, Saksamaalt, Taanist ja Hollandist.
Erna Seltsi, kaitsejõudude ja Kaitseliidu koostööna korraldatav Erna retk toimub tänavu 6.-8. augustil. Seekord asub võistluste baaslaager mitte Kautlas, vaid Läsnal, kus toimub 8. augustil ka võistluste lõpetamine.
Erna Selts korraldab koos koostööpartneritega võistlust alates 1994. aastast, aastate jooksul on osalenud sellel 21 välisriigi võistkonnad. Võistlusega meenutatakse 1941. aasta sõjasuvel toimunut, kui nõukogude okupatsiooni eest Soome põgenenud eestlastest koosnev luurrühm saabus Eestisse.
Rühma tegevus päästis muuhulgas ka nõukogude üksuste terrori eest Kautla piirkonna metsadessse varjunud ligi 2000 inimest, neist enamik olid naised, lapsed ja vanurid. Et tagada põgenike pääsemine kindlast surmast, ründas Erna löögirühm leitnant Oleg Marnoti juhtimisel Nõukogude hävituspataljoni üksusi. Sellega tõmbas Erna Nõukogude üksuste jõud enda peale ning võimaldas põgenikel ja metsavendadel piiramisrõngast väljuda.
Kuigi ametlikes aruannetes kuulutati Erna rühm hävitatuks, suutis see piiramisrõngast välja murda.
Hävituspataljonid vastasid ebaõnnestumistele terroriga.
Kurikuulsaks sai Kautla talu hävitamine, mille elanikke hävituspataljonlased piinasid ning seejärel põletasid elusalt. Pärast seda hävitasid Nõukogude julgeolekuüksused haarangu piirkonnas veel kümmekond talu ning mõrvasid nende kätte langenud tsiviilelanikke vanusest ja soost sõltumata.