Talupäevad kisuvad üha rohkem metsa poole

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Palgiparvetaja Jaakko Saaristo.
Palgiparvetaja Jaakko Saaristo. Foto: Helo Talva

Eelmisel nädalavahetusel tõid Eesti XVIII talupäevad Jänedale kokku ligi 11 000 külastajat, kaks päeva oli täis võistlusi ja meelelahutust.


Nii nagu ühe põlistalu juurde kuulub hooldatud terve mets, on talupäevade lahutamatuks osaks saanud ka metsaga seotud näitused ja võistlused. Seepärast võib uhkusega öelda, et talupäevad kisuvad üha rohkem metsa poole.

Kui Eesti Erametsaliit on 1994. aastast tunnustanud tublimaid talumetsamajandajaid, siis Ambla Metsaühistu seisis hea selle eest, et vaadata sai Järvamaa koolilaste metsateemaliste joonistuste näitust, korraldas nii "Talukõmp 2009" ja talunike raiemeistrivõistlused kui kutsus Soome paremad palgiparvetajaid Jänedale.

Ambla Metsaühistu juht Toomas Lemming tunnistas, et idee kutsuda soomlased talupäevalistele palgiparvetuskunsti näitama oli mõlkunud tal mõtteis juba paar aastat, kui ta suhtles Soome metsamuuseumi töötajatega. Hingelt pärandkultuuri säilitamise eest võitleja, on Lemming huvitatud ka metsakultuuri tutvustamisest, mis on pärandkultuuri üks osa.

Kuigi Eestis on palgiparvetamine jäänud eelmisesse sajandisse ja viimased palgiparved ujusid mööda jõgesid rohkem kui pool sajandit tagasi, oli talupäevalistel põnev vaadata, kuidas koolidirektor Tommi Anto­nen ja metsainspektor Jaakko Saaristo koos poja Olaviga Jäneda Allikajärvel palgiparvetaja osavust näitasid. Jaakko Saaris­to, kes on Soome Parvetuspärimuse Seltsi juht, tundis end ümaral palgil kindlalt nagu maa peal. Ja kui isegi kindlal pinnal kätel seista on kunst, siis seda ümaral vees kiikuval palgil teha veelgi suurem.

Kui palgiparvetusvõistlusel pärjatakse parimaks mees, kes suudab palgil kauem vastu pidada, siis traktorite kiirendusvõistlusel asusid starti 14 traktorit, et neljas võimsusklassis selgitada kiireim. Tõusti 100 meetrit mäkke, järel kas 15- või 19tonnine käru. Võistlusel peeti eraldi arvestust kuni 160 hj, 161-180 hj, 181-200 hj ja üle 200 hj võimsusega traktorite kohta. Traktorite kiirendusvõistluse korraldaja Kalle Sommer ütles, et teist aastat toimuva võistluse vastu oli suur huvi nii talupäevalistel kui ka traktorimüüjatel-importijatel.

Märksõnad

Tagasi üles