Juba ammu pole Rakvere kunstirahval süda nii ärevalt löönud kui juulis 2009. Äsja lõppes Pauluse kiriku arhitektuurikonkurss. Sinna n-ö Pärdi muusikamajja on lootust saada koht ka uuele galeriile.
Su(r)vejuttu kunstist ja galeriist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks üldse on Rakveresse uut galeriid vaja? - Masu ajal tahavad kunstnikud endale liigset tähelepanu ja hakkavad linnalt välja pressima, arvab kunstikauge linlane.
Mida arvavad kunstnikud Tiiu Veersalu ja Riho Hütt.
Riho: Rakvere Galerii sai 12aastaseks. See on üsna pikk aeg järjepidevaks tegevuseks, oleme sidunud aktiivselt kunstnikke ja kunstisõpru. Oleme üle elanud pankroti, kohtutee ja mittemõistmisaegu.
Oleme löönud lokku ja tõstnud mässugi kui vaja - kõik selle nimel, et Rakveres oleks koht, kus oma linna ja maakonna kunstnikke hinnatakse-armastatakse, see on usalduse silla ehitamine kunstniku ja vaataja vahel.
Tänavusteks linnapäevadeks avasime galeriis näituse Rakvere Louvre. Tõime välja osa oma suurest kollektsioonist, mis oleme 12 aastaga kogunud. See oli imeline näitus, palju rahvast käis vaatamas. Ja nüüd on niisugune tühi tunne, et pane jälle oma kogu kümneks aastaks lattu hunnikusse.
Rakvere Galerii vajab ruttu uusi ruume, paremaid tingimusi. Vaimusilmas näen, et on suur püsiekspositsioon, vähemalt 250 m², vahetatava ekspositsiooni saal - 150 m² - ja abiruumid, ja see on miinimumprogramm!
Tiiu: Kunstniku tegemised on ikka iseendaga silmitsi. Sestap on galerii loomeinimesele mitme tähendusega: võimalus oma loomingu eksponeerimiseks, suhtlemiseks, infovahetuseks, võrdlemiseks.
Ühtegi organisatsiooni, kes kunstnikke seoks, ei ole. Seda rolli saab kohalikus kultuuripildis täita galerii. Maakonnakeskust ilma näitusekeskuseta on kunstnikul raske ette kujutada. Tahaks, et ka kohalik kunstielu läheks edasi. Hoolimata kõrgel ja kaugel liikuvast elitaarloomingust. Kunstnikud on ju aktiivsed.
