:format(webp)/nginx/o/2017/10/26/7255357t1h2dcc.jpg)
/nginx/o/2009/07/29/214124t1h3551.jpg)
Põhjus, miks pööran päikeselisel suvepäeval auto Äntu Sinijärve telkimisplatsile, on võimalus sukelduda järvesügavusse: kutse on piisavalt ahvatlev, et unustada oma ujumisoskuse tase ja võimalikud ohud.
Sinitanki püüdmas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Instruktorid Märt Maiste ja Martti Raavel on juba kohal ja kontrollivad minu jaoks veel tundmatut tehnikat. Küsimusele sukeldumiskogemuse kohta vastan, et puudub täielikult.
Martti ja Märt räägivad, et esimene sukeldumine ehk proovisukeldumine kestab umbes 15 minutit ja toimub instruktori julgestuse saatel. Seejärel teeme tutvust varustusega.
Et Sinijärves on vesi külm ja allikate juures ulatub temperatuur kõigest kuue kraadini, siis tuleb selga panna neopreenist kalipso.
Neopreen on vahtkummilaadne materjal, mis hoiab endas õhku.
Venivast materjalist türpi on üsna keeruline pugeda, kätte lähevad samast materjalist kindad ja jalga sukeldumissaapad, mille otsa käivad veel lestad.
Nägemiseks on vajalik veekindel mask, kuid nagu selgub, on vuntsikandjatel raskem, sest vesi tahab maski alla tungida.
