Metsamarjadest saab tänavu iga vähegi korjata viitsiv inimene suu magusaks ja ka seentest võib isu täis süüa.
Loodus õnnistas kriisiaega metsaandidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas mujal Eestimaal marja- ja seenesaagiga on, teab täpselt teiste maakondade rahvas, kuid läänevirulased metsaandide vähesuse üle ei nurise. Seda nii maakonna põhja- kui lõunakaares, keskpaigast rääkimata.
Sagadis elav loodusgiid Peeter Hussar peab tänavust aastat rikkalikuks marjaaastaks. "Metsmaasikaid kasvas tänavu minu kodu ümbruses nii rohkesti, et kui looduses käimist oli, sai suu alati ka maasikatest magusaks," ütles Hussar.
Vinni elanikule Kersti Riivitsale meeldib marjul ja seenel käia Kadila kandi metsades. Esimese saagi põhjal võib järeldada, et kukeseeni leidub neis küllaga.
"Korjatud seeni ma liitrikaupa ei mõõda, aga minu neljaliikmelisele perele jagub kukeseeni kastmeks vähemalt neljaks toidukorraks," rääkis Riivits kogusest, mille ta korjas vähem kui kahe tunniga.
Alanud seenehooaeg tõotab Kersti Riivitsa sõnul tulla lootusrikas, sest temast jäi väikesi kukeseeni Kadila metsa hulganisti maha.
Liina Rausi kodutalu asub väikeses Alupere külas metsade keskel. "Nii head metsmaasikaaastat kui tänavu annab mäletada," kiitis Liina Raus.
Alupere küla lähistelt algab 781 hektaril laiuv Savalduma soo. Praegu on seal valmimas mustikad, mille järele läheb nii Tamsalu kui Tapa valla rahvas. "Savalduma soo peidab endas ka murakate kasvukohti ja minule teadaolevas paigas oli neid marju tublisti," teadis Liina Raus.
