Perearste rõhuv topeltkoormus võib mõjutada ravi kvaliteeti

Kipsis käsi. Pilt on illustreeriv. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Seadusest tulenev perearstide töökorraldus on tõstnud tohtrite koormuse taluvuspiirile, mis võib põhjustada praaki patsientide ravis.

Tõnu, kelle nimi on mehe soovil muudetud, rääkis, et kukkus umbes kolm nädalat tagasi. Et pärast kukkumist käevalu ei kadunud, pöördus ta oma perearsti poole.

Meditsiiniõelt sai Tõnu teada, et perearst Reet Ülesoo on puhkusel.

Õde soovitas valutavale käele määrida põletiku- ja valuvastast salvi Fastum Geli.

Tõnu määriski kuulekalt haiget kätt nimetatud salviga. "Aga valu ei tahtnud hästi üle minna," ütles ta.

Taas läks mees perearsti kabineti ukse taha, lootuses, et sel korral saadetakse ta kirurgi juurde. Aga ei saadetud.

Meditsiiniõde soovitas määrdekogust suurendada ja lisaks manustada veel Ibuprofeeni-tablette.

Kahetsusväärne lugu

Seda soovitust Tõnu ei järginud, vaid seadis sammud Rakvere haigla traumapunkti.

Seal saadeti ta esmalt röntgenisse, kus tuvastati, et parema käe luus on mõra.

Perearst Reet Ülesoo meditsiiniõde Eha selgituse järgi ei osanud ta patsiendi kätt vaadates arvata, et luus on mõra.

"Paistetust ei olnud, käsi liikus," põhjendas ta.

Eha sõnul soovitas ta patsiendil traumapunkti pöörduda.

Samas pani ta mehe 3. augustiks, mil perearst puhkuselt naasis, vastuvõtule kirja.

"Kahju, et nii juhtus," lausus Eha ja kinnitas, et keerukama haiguspildiga patsiendid, näiteks palavikuga inimesed, saatis ta asendusarsti juurde.

Perearst Reet Ülesoo ütles, et oli puhkusel ja seepärast ei oska juhtunut kommenteerida.

Ülesoo sõnul pöörduvad vigastada saanud inimesed tavaliselt ise traumapunkti.

Tema kinnitusel on perearstid üle koormatud, seda eriti puhkuste ajal.

MTÜ Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, Tallinnas perearsti praksist pidav Anneli Kalle-Talvik ütles, et analoogne lugu võinuks juhtuda ükskõik kus Eestimaal.

Kehv seadus

Doktor Kalle-Talvik selgitas, et umbes kümme aastat tagasi välja antud õigusakt perearstide asendamise korrast ei toimi enam.

Kui kümmekond aastat tagasi võimaldas perearstide kohustuste hulk kolleegi asendamist, siis nüüd, mil perearsti kohustuste hulk on varasemaga võrreldes oluliselt kasvanud, tooks kolleegi asendamine enda tööajal kaasa topeltkoormuse.

"See olukord on muutunud perearstide suhtes ebanormaalseks," jätkas doktor Kalle-Talvik.

Tema hinnangul puudub Eestis toimiv struktuur perearsti asendamiseks.

Tohtrit peab aga asendama mitte ainult puhkuste ajal, vaid perearst võib näiteks ise haigeks jääda.

Seaduse järgi peavad perearstid määratlema kirjalikult oma asendaja, kel peab olema arsti kvalifikatsioon.

Liigne koormus paneb perearstid valiku ette: kas loobuda puhkusest, panna end asendama meditsiiniõde või teatada asendusarsti puudumisest maavanemale, kes seaduse järgi peab piirkonnas tagama esmase meditsiinilise teenuse.

Kalle-Talviku kinnitusel teab ta mitut perearsti, kes ei ole kolm-neli aastat puhanud.

Kalle-Talviku ütlust mööda vastavad maavanemad teatele asendusarsti puudumise kohta, et neil pole samuti asendusarsti kuskilt võtta.

Rohkem arste

MTÜ Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Anneli Kalle-Talvik ütles, et kui tekkinud olukord jätkub, siis võivad perearstid, kes ei suuda ülekoormust taluda, töölt lahkuda.

Doktor Kalle-Talvik ei pidanud velskrite või õdede kasutamist õigeks. "Õde ei peagi oskama luumurdu diagnoosida," ütles ta.

Samas arutles Kalle-Talvik, et kui kasutada asendajatena õdesid, siis tulekski see seadustada.

Kalle-Talviku hinnangul aitaks tekkinud olukorda leevendada praktiseerivate perearstide arvu suurendamine.