Nurkse külas lõi välk kuuske sisse nii, et puust jäid järele vaid saja meetri raadiusse laiali lennanud pilpad.
Kuusk plahvatas välgu tõttu pilbasteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Tükk aega oli vaikus. See oli nagu vaikus enne tormi. Kuulsid ainult, kuidas vihm hästi kõvasti sahises. Ja siis käis kärakas. Õue lõi valgeks," kirjeldasid Soo talus suvitavad Eino ja Maie Sander reedeõhtust ilma. "Ainult üks kärakas, ja jälle vaikus. Polnud müristamist ega mitte midagi."
Kuuldud käraka näol oli tegemist välgulöögiga, mis lõi sisse elumajast ligikaudu sada meetrit eemal asunud kuuske. Maie seletas, et seda märkasid nad alles hiljem.
"Mina vaatan, et mis pilpad siin õue peal vedelevad, mis pilpad need sellised küll on. Hakkame siis kõndima, ja vaatame - kuuske pole," kirjeldas naine oma imestust.
Lõhkes kaktuse kombel
Eesti äikesevaatlejate võrgustiku peakoordinaatori Sven-Erik Enno sõnul võis kuuse ebatavalise purunemise põhjustada väga intensiivne mahlade aurustumine puu sees.
"Muidugi võis ka välk võimsam olla. Vähem võimas välk tuleb pigem mööda tüve alla ja tekitab mingi vao tüvesse või lööb sealt lihtsalt tüki ära. Aga kui välk on võimsam ja aurustumine samuti intensiivsem, siis seda suurem on võimalus, et ta lööb selle tüve totaalselt laiali."
Enno märkis, et Eestis on juhtumeid, et välgulöögi tagajärjel puust vaid tükid järele jäävad, suhteliselt harva. "Seda teevad kaktused kõrbes," seletas äikesevaatleja, "need on hästi vett täis ja plahvatavad küll laiali, kui nad tabamuse saavad."
Rakvere jäi jõulukuuseta
Maie rääkis, et tal on kadunud puust täitsa kahju. Nimelt oli naise sõnul tegemist nii suursuguse ja ilusa kuusega, et neil oli plaan jõulude lähenedes see Rakverele jõulukuuseks pakkuda. "Aga nüüd tegi äike siin oma töö ära," oli tal veidi kahju.
"Mina tavaliselt ei karda välku, aga et ta nii võimas on, seda poleks ma iial arvanud. Lööb puu pooleks - no lööb, eks, aga et ta pillutab tükke sada meetrit kaugemale ...," oli Maie hämmingus. "Eks ole see teilegi natuke elamus?"
Maie lisas, et praegu nad hoovis ja selle ümbruses laiali pillutatud kuusetükke veel kokku ei korja, vaid jätavad need huvilistest sugulaste jaoks uudistamiseks alles.
Sven-Erik Enno seletas, et kõige enam lööb välk sisse tammedesse. Ülejäänud puid pingeritta panna on keerulisem, sest uurijatel on nende kohta erinevad andmed. "Aga muidugi siin Eestis saavad kuused ja kuusetüüpi okaspuud ikka suhteliselt sageli pihta."
Suur võimalus äikesetabamusi saada on lagedal kõrgemal alal, mille keskel puud kasvavad. Linnas, kus on tihedalt igasuguseid maste ja elektriliine, mis võtavad enda peale suuremad välgutabamused, on puude ja hoonete tabamusi vähem.
Äikese ajal pole soovitatav lagedal ja avatud maastikul viibida. Ka see, kui välk vette lööb, on väga ohtlik. Seetõttu ei maksa äikese ajal ujuda või kala püüda. Samuti tasub äikese korral rattaga sõitmist vältida.