/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2009/08/04/216602t1h742e.jpg)
Norrasse minekuks ei pea tingimata planeerima mitut päeva, vaid käidud saab ka päevaga. Mitte küll Põhjalas, vaid siinsamas Eestis, Endla looduskaitsealal, kus paiknevad Norra allikad.
Norrasse võib sattuda ka Eestist lahkumata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra mõis asub kümmekond kilomeetrit Koerust, Pandivere kõrgustiku veerel.
Mõisahoonel pole ei uksi ega aknaid ning see mõjub väga mahajäetult ja kurvalt. Ajalugu on Norra mõisal aga märkimisväärne, praegusel asukohal on mõis asunud juba Liivi sõja päevil.
Mõisahoonet võib pidada prantsuse klassitsistliku barokkstiili näiteks. Härrastemaja on ehitanud 1792. aastal Tartu ehitusmeister, Tartu ülikooli hoonete hilisem ehitusjuht J. A. Kranhals.
Nime sai mõis omanike Knorringite järgi. Peahoone koos kauni allikajärve ning ulatusliku kanalite ja lüüside süsteemiga oli tollal üks esinduslikumaid Baltikumis.
Mõisahoone ehitusega on seotud pärimusi ja legende.
Kindralleitnant Nikolai von Knorring kui Poola vallutaja sai Poolast maad ühes sõjavangidega.
Norrasse tõi ta umbes 3000 vangi, kes põletasid telliseid, murdsid paasi ja ehitasid mõisahoonet.
Kõik allikad kaevati tiikideks ja muld kärutati ära. Et vangide elu oli raske ja suremus suur, ehitus venis.
Vangidel tulnud kõik kivid seljas kanda.
Väsinud töölisi, kes enam ei jõudnud, piinatud veel pealegi. Neil tõmmatud nahk üle selja, põletatud küüsi, lõigatud sääremarju. Kui inimene piinamise järel ei surnud, pidanud ta nälga surema.
