Augustis algas kolmekuuline karujahi hooaeg. Karude arvukus on Eestis tõusnud nii suureks, et nende võimalike kahjude ennetamiseks tohib tänavu küttida 60 looma.
Karukütid võivad püssi palgesse panna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karujahi hooaeg kestab 1. augustist 31. oktoobrini. "Ulukiseire andmetel elab Eestis vähemalt 700 karu, neist vähemalt 140 on täiskasvanud emakarud, kes iga kahe aasta tagant poegi ilmale toovad," ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee.
Mullusel jahihooajal kütiti Eestis kokku 37 karu, sh Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva ja Jõgeva maakonnas 22 karu.
Uuringu andmetel on karude arvukus viimastel aastatel järjest suurenenud ning seda aluseks võttes leiti, et kuuskümmend looma on paras arv, kelle küttimiseks sel hooajal luba anda.
Kõige rohkem on lubatud tänavu karusid küttida Kirde- ja Kesk-Eestis, seevastu ei tohi seda teha Saare, Hiiu, Valga ja Võru maakonnas. "Küttimise ajalisel ja ruumilisel (paikkonniti) planeerimisel arvestatakse eelkõige karude ja inimeste majanduslike huvide konflikti ennetamise vajadusega," märkis Niittee.
Karu tekitab inimestele kahju peamiselt mesitarude lõhkumisega, 2008. aastal hüvitas keskkonnaministeerium mesinikele tekitatud kahju
242 099 krooni ulatuses.
Kaheksa karu
Eelmisel aastal lasti Lääne-Virumaal kokku kuus karu. Käesoleval aastal on seda limiiti suurendatud ning nüüd lubatakse küttida 8 karu, mis on jagatud siinse 15 jahipiirkonna vahel.
Eelnevate ulukiseire andmete põhjal jagab keskkonnaamet karude laskelimiite. Keskkonnaameti Virumaa piirkonna jahindusspetsialisti Raivo Sassi sõnul on siinsetele jahinduspiirkondadele laskmata karud juba jaotatud.
Mis puutub karude tekitatud kahjudesse, siis Raivo Sassi kinnitusel ei ole karud tema teada sel aastal siin piirkonnas suuri kahjustusi tekitanud. Küllap on üks põhjustest ka tänavune rikkalik marjaaasta, mis võimaldab karudel metsaski lahedalt ära elada.
Tamsalu piirkonna jahimees Jaan Villak sõnas, et nendel on nende piirkonda eraldatud karuloa tahtja juba olemas. "Kahe piirkonna peale leiame kindlasti ka karu," lisas ta. Kui karuliha on kõlblik, läheb see müügiks, aga trofee saab ikka laskja.
Suur eeltöö
Villaku sõnul eelneb karu küttimisele luuretöö, et teada saada küttimiseks sobiva isendi liikumisteed.
Tavaliselt lastakse suurt täiskasvanud karu, poegadega emakaru laskmine on keelatud, aga väga suuri auhindu väärivaid karusid liigub vähe. Parimaks küttimise ajaks on august, kui karud tulevad viljapõldudele maiustama.
Jaan Villaku arvates on karu meie metsas juba täiesti tavaline loom ja nende jahtimiseks peaks lube rohkem andma.
Aga et nad pole viimasel ajal väga suurt pahandust teinud ja ka Euroopa Liidu poolt on suurte kiskjate küttimine väga reguleeritud, siis antaksegi jahilube nii vähe, kuigi Villak arvas, et paar karu võiks meie regioonis küttimiseks rohkem olla.