Eesti madalat veekultuuri tõsta üritav purjetamistreener Ljudmilla Ervin näeb Käsmut ideaalse paigana, kus lastele saaks praktilist merel käitumist õpetada.
Käsmu lahest võiks saada oluline veeõppekeskus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ljudmilla Ervin on kahe aasta jooksul selgitanud ligikaudu paarile tuhandele Tallinna koolilapsele, kuidas käituda vees ja selle ääres. Üle-eelmise nädala algusest kuni eelmise nädala neljapäevani oli ta koos 15 õpilasega Käsmu lahel purjetamas.
"Põhiline eesmärk on vältida õnnetusi vee peal. Vaadake, kui ilus on Eesti riik, aga kui vähe vee peal käiakse. Lapsed elavad virtuaalset elu. Nad on kogu aeg internetis, aga tahaks, et nad midagi praktiliselt oskavad," selgitas Ervin, kelle sihiks on viia uppunud laste arv nulli, kuid samal ajal näidata neile vee võlu.
Selleks käib ta klassijuhatajatundides õpetamas merega hakkamasaamist ning juhendab Harku järvel noori purjetajaid.
Ervini sooviks oleks peale teoreetilise õpetuse andmise lapsed ka merele tuua. Meremuuseumi juhataja Aarne Vaigu sõnul on Käsmu laht selleks sobiv, sest on kinnine ja turvaline. Lisaks on Käsmus sild, mis Vaigu hinnangul on üks paremaid Eestis.
Teine plaan on hakata koolitama ka kohalikke. Ervini sõnul on mõlema huvi väga suur: Käsmus elavad ja suvitavad lapsed tahavad õppida ja purjetamistreener tahab õpetada. Ei ole aga teada, mis saab silla ja meremuuseumi kõrval olevast praegu piirivalvele kuuluvast saunast, kus laagrilised on senini ööbinud. Kuid järgmiste laagrite ettevalmistamiseks vajatakse kindlust, et on, kuhu tulla.
Ervin rõhutas, et Käsmus on olnud merekool ning meretraditsioonid säilinud. "See on oluline, et me ei tee seda mitte tühja koha, vaid traditsioonide peale," põhjendas ta, miks just Käsmu on sobiv koht purjebaasi rajamiseks.