Maailma üheks raskemaks sõjalis-sportlikuks võistluseks peetaval Erna retkel osalevad välisvõistkonnad jõudsid kolmapäeva hommikuks Eestisse, et asuda neljapäeval võistlustulle.
Erna retkel osalevad välisvõistkonnad jõudsid Eestisse
5. august 2009, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erna Seltsi presidendi Meelis Rätsepa sõnul viimase hetke äraütlemisi ei olnud ning neljapäeval kell 16 Salmistu dessandiga algaval võistlusel osaleb 25 võistkonda.
Jõuproovist võtab osa 18 võistkonda Eestist ning kokku seitse välisesindust Soomest, Saksamaalt, Taanist ja Hollandist.
Esialgu pidid võistlusel kaasa lööma ka iirlaste meeskond, Hollandi reservväelaste esindus ning Eesti vahipataljon, kuid erinevatel põhjustel olid need võistkonnad sunnitud loobuma.
Erna Seltsi, kaitsejõudude ja Kaitseliidu koostööna korraldatav Erna retk toimub tänavu 6.-8. augustil. Seekord asub võistluste baaslaager mitte Kautlas, vaid Läsnal, kus toimub 8. augustil ka võistluste lõpetamine.
Erna Selts korraldab koos koostööpartneritega võistlust alates 1994. aastast, aastate jooksul on osalenud sellel 21 välisriigi võistkonnad. Võistlusega meenutatakse 1941. aasta sõjasuvel toimunut, kui nõukogude okupatsiooni eest Soome põgenenud eestlastest koosnev luurrühm saabus Eestisse.
Rühma tegevus päästis muuhulgas ka nõukogude üksuste terrori eest Kautla piirkonna metsadessse varjunud ligi 2000 inimest, neist enamik olid naised, lapsed ja vanurid. Et tagada põgenike pääsemine kindlast surmast, ründas Erna löögirühm leitnant Oleg Marnoti juhtimisel Nõukogude hävituspataljoni üksusi. Sellega tõmbas Erna Nõukogude üksuste jõud enda peale ning võimaldas põgenikel ja metsavendadel piiramisrõngast väljuda.
Kuigi ametlikes aruannetes kuulutati Erna rühm hävitatuks, suutis see piiramisrõngast välja murda.
Hävituspataljonid vastasid ebaõnnestumistele terroriga.
Kurikuulsaks sai Kautla talu hävitamine, mille elanikke hävituspataljonlased piinasid ning seejärel elusalt põletasid. Pärast seda hävitasid Nõukogude julgeolekuüksused haarangu piirkonnas veel kümmekond talu ning mõrvasid nende kätte langenud tsiviilelanikke vanusest ja soost sõltumata.