Kurdetakse, et erakonnad mädanevad nii peast kui kehast. Selline on üks arvamus.
Tark kodanik, aeg on küps!
On ka arvamus, et kõik erakonnad on mädad, välja arvatud üks erakond.
Pole imestada: Orwelli "Loomade farmi" mõttekujundid kükitavad siinses poliitilises kultuuris nagu Sosnovski putked meie looduses.
Õnneks on Eesti poliitmaastik mitmekesine ning kõigil jätkub, mida järada. Jäälõhkuja Tarand on parteide-Jäämeres lahti lükanud selge ja sinise veesiilu parteivabama võimu juurde.
Mitte seetõttu, et partei kui üks kodanikuühiskonna ilminguist oleks nüüd saatanast. Täiesti saatanast ei ole. Aga nagu öeldakse, peituvatki saatan just pisiasjades ja neid pisiasju on parteipoliitikas piisavalt.
Nii lähevad valijad valima alati lootuses minna täispangale ja lootuses, et nende valitute lubadused jäävad püsivaiks ja neis lubadustes ei toimu muutusi.
Kogemus, mis on seotud valimistega, on aga sootuks vastupidine: valitud peavad asuma nii koostööle kui oma seisukohtade kohandamisele ja õige pea kaob osa lubadusist või asendub muudega.
Riik, aga ennekõike kohalikud omavalitused on ikkagi pigem koostöö kui konkurentsi kohaks.
Olgem ausad, et pideva võitluse põhimõte kui arengu alus ei ole ei bioloogilise ega sotsiaalse evolutsiooni kirjeldamisel parim lahendus. Kõik või mitte midagi on viimase mõnesaja aasta ülekonkureeriva inimkultuuri alus. Õnneks mitte kogu inimkultuuri alus.
Otsustamise omapärast
Õige otsustamine algab õigest tõenäosusarvutusest.
Paraku on just see arvutuse pool igapäevaelus varjule jäänud ning vaatamata asjaolule, et on selge, et ühe loteriivõitja kohta tuleb suur hulk kaotajaid, mängitakse loteriid ja käiakse jätkuvalt mängupõrgutes. Eks ikka selle tõttu, et emotsionaalne ootus ja sõltuvus saavad võitu lihtsast tõenäosusarvutusest.
Ilmselt nii mõnigi inimene on näinud telemänge, kus võistleja peab ära arvama, mida rahvas arvab. Sageli pole sel arvamusel (kahjuks) tegelikkusega mingit pistmist.
Nüüd aga väärtuste poolest. Kujutlege olukorda, kui teil on rahakotis kaks sajakroonist sedelit ja sajakroonine kinopilet. Kinno jõudes avastate, et olete pileti kaotanud.
Kas keskmiselt ostaks inimene saja krooni eest uue pileti? Ei ostaks, sest ta ei pea väärtuslikuks sama asja eest kaks korda maksta.
Samas, kui teil oleks rahakotis kolm sajakroonist ja te sealt kinnominekul ühe sajakroonise kaotaksite, ostaks enamik inimesi rahumeeli ühe sajakroonise eest kinopileti. Lõpptulemus oleks ikka sama: üks sajakroonine ja üks kinopilet.
Põhiteadmise, et õigeks otsuseks on vaja korrutada tõenäosus väärtusega, tõi meieni Daniel Bernoulli 1738. aastal.
Valikuid teeme me paraku alati kontekstis. Konteksti muutmisel sooviksime sageli teha aga uusi valikuid, kuid sageli pole see võimalik ... olgu siis tegemist börsikursside või ka poliitiliste valikutega.
Tahe neid muuta külastab valijaid sagedamini kui võimalus seda teha. Tahe muutusteks sagedasti ja võimalus ainult iga nelja aasta tagant.
Headest koostöövormidest
Mammuti küttimiseks tuli jätta hõimusisesed ja hõimudevahelised tülid ja minna toidu nimel mammutit küttima. Individualistlikud kultuurilised variatsioonid kõrvale jättes on taas aeg mammutit küttida.
Mis paneb aga inimesed üheskoos tegutsema? Selge, et mitte asjaolu, et nad lihtsalt kokku viiakse, pannakse, sätitakse. Selleks koostegutsemise eelduseks on tervikpilt mammutist, ninasarvikust, maailmast, riigist, linnast, vallast. Ja tervikpilt loomulikult ka probleemidest.
Pilk tuleb hoida terav ja vaim värske - see on targaks kodanikuks olemise paratamatu eeldus. Eeldus, et olla kaitstud mis tahes tüssamise vastu.
Visioone tuleb jagada ja need peavad olema samas nii nähtavad kui korrigeeritavad, eks ikka selleks, et ei tekiks vääriti hinnatud riske.
Omavalitsemise käsiraamat
Et vältida tagantjärele tarkust väärtuste hindamisel ja valesti hindamisel, nõua, et rahvaesindajad võimaldaksid oma otsuseid rahval muuta mitte ainult korralistel valimistel, vaid siis, kui selleks on vajadus ja tahe.
Vali neid, kes lubavad sisulisi ja võimu jaoks siduvaid rahvahääletusi. Ka selliseid, kus valijad saaks volikogu otsuseid muuta.
Kogemus ütleb, et ajakirjanduse, reklaamide ja muu sellise mõjul hindame väärtusi nihestunult ning parim ravi selle vastu pole loomulikult mitte tsensuur, vaid rohkem vabadusi.
Toeta otsedemokraatiat: kodanike vabadust ja võimalust sekkuda esinduskogu töösse siis, kui see vajalikuks osutub, siis, kui valimisloterii pole andnud soovitud tulemust ega vastanud ootusele, et partei saab teha seda, mida on lubanud.
Panusta väärtustele, mis kestavad üle aegade. Vali nii, et su valik annaks aega, mitte ei võtaks seda sinult ja su lähedastelt.
Kui ei ole selliseid valitavaid, siis saa ise valitavaks. Osale valimisliidus.
Kui sellist, mis siintoodud mõtteid kannaks ja toetaks, pole, siis kutsu see ellu. See tegeleks aja vabastamisega ning võimaldaks sekkuda otsustamisse.
Üksikkandidaadi tähenduses toimivadki just kohalikud valimisliidud, ja seda nii oma plaanide ja rahva toetusega. Toimivad üle erakondade ja vaatamata erakondadele.
Räägi sellest oma tuttavate ja mõttekaaslastega, looge tervikpilt ja tegutsege. Hoolimata oma senisest kogemusest ja hoolimata sellest, mida olete seni arvanud ühistegevusest ning poliitilisest tegevusest.
On üsna palju pettepilte, nagu on pettepildiks ka avatud rahakott, milles on kadunud kinopilet, mis panevad meie väärtuste hindamise mehhanismid proovile.
Kohalik poliitika ei ole räpane ning oma juurtes kriminaalseks kalduv, vaid see on ainus võimalus vahetult tegelda oma vahetu heaoluga.
Asju tuleb ja saab ajada emotsionaalselt rõõmsana ning entusiastlikuna. Guugeldamine selle artikli kirjutamise ajal sõnapaariga "rõõmus poliitik" annab tulemuseks: "Otsing "rõõmus poliitik" ei andnud tulemusi".
See artikkel on siis esimene, mis sellele sõnapaarile vaste annab. Tehke nii, et neid vastuseid oleks rohkem.
Kohe päris palju rohkem. Et see rõõm tuleks tarkadest otsustest ja valikutest.
Tarkade kodanike aeg on käes. Head otsused sünnivad arukalt ja ühiselt tegutsedes.
Valimised ei ole loterii, vaid meie eluolu ja ajakasutust otseselt mõjutav ühistegeline toiming.
Paneme siis sedapuhku selle toimingu sisse lisaks iidsele tarkusele ka nooremat ja uuemat. Nii mõne sajandi vanust.
Näiteks kas või seda, mida rääkis meile Daniel Bernoulli.