Venemaalt ujus veel üks saareke Eestisse

Ujuvaid saari võib näha ka Porkuni järvel. Foto: Eva Klaas

Neljapäeva hommikul fikseeris piirivalveradari operaator Narvas liikumise Narva veehoidlal - piiriveekogu Venemaa osas liikus Eesti poole maatükk, millel kasvasid kõrged puud.

Aeglaselt pärivoolu ujuv saar näis ajalehe Põhjarannik teatel vaatlejatele algselt umbes 900 ruutmeetri suurusena. Tugev tuul ja vool kandsid seda paisu suunas, piirivalvurid jälgisid saare liikumist.

Umbes tunni aja pärast jõudis saar piirini ja kinnitus elektrijaama tammi külge. Lähemal vaatlusel selgus, et saare pindala on kaks korda väiksem, kui algul paistis, seega umbes 450 ruutmeetrit.

Piirivalvurid teavitasid liikuvast saarest Venemaa kolleege, kes edastasid teate Narva elektrijaama lüüse teenindavatele töötajatele. Kell 12.15 avasid nood kaks lüüsi, et saar läbi lasta.

"Puud olid hõredad ja paistsid läbi, seetõttu piisas visuaalsest ülevaatusest, veendumaks, et seal ei ole loomi, kes oleks lüüsidest läbilaskmise käigus võinud viga saada," ütles Kirde piirivalvepiirkonna staabiülem Valeri Kiviselg. "Paisust läbiminekuks kulus saarel veidi rohkem kui minut - kiire ja tugev veevool lõhkus selle tükkideks, mis liikusid allavoolu Soome lahe poole."

Kiviselja sõnul jäid väiksemad saaretükid kuiva jõesängi ootama, millal läbi veehoidla paisu taas sanitaarvett lastakse.

Tänavu suvel on Narva veehoidlal tulnud juba kolmel korral lüüse avada, et ujuvsaari hävitada. Kõige suurem neist oli umbes nelja hektari suurune ning ujus Eestisse juunis. Spetsialistide arvates soodustab selliste ujuvate saarte tekkimist veekogu tavatult kõrge veetase.

Kiviselg lisas, et piirivalvurid paluvad kalastajatel ja kõikidel teistel, kes märkavad Narva veehoidlal ujuvaid saari, mis võivad ohustada paate või loomi, neist teada anda, et saaks õigel ajal rakendada abinõusid nende kõrvaldamiseks.