Arstitudengid Tiit ja Ella võtsid sel suvel ette hullumeelse teekonna - nad sõitsid jalgrattaga Tartust Varssavisse.
Noored rattaretkelised tegid hullumeelse tembu – sõitsid Tartust Varssavisse
Hullumeelseks ei muutnud seda matka pikk kilometraaž, vaid tõik, et Poola maanteed on ratturi jaoks täiesti välistatud.
Kui Eestis ja Leedus on mõnusalt laiad asfalteeritud teeservad, siis Lätis on need kruusased ja kannatavad samuti sõita, kuid Poolas puudub teeperv sootuks ning isegi kõrvalistel teedel tuleb pidada rattureil rekkadega ebavõrdset ja üliohtlikku võitlust. Kui ikka tosin autorongi sinust mööda kihutavad nii, et tuul tõmbab, on kõvasti tegu, et kahel rattal püsti püsida.
Sellest hoolimata sõtkusid Kadrinast pärit tudeng Tiit Mäekivi ja tema tüdruksõber Ella maha ligi paar tuhat kilomeetrit, kusjuures rattad ei olnud mingid moodsad ja edevad imeriistad, vaid vanad, kuid kobedad kolmekäigulised sõiduvahendid.
Noortel oli alguses plaan põrutada Auschwitzi, kuid osalt Poola pööraste teeolude tõttu piirduti siiski Varssaviga.
Muidugi mõista ei istunud nad rattasadulasse esimest korda. Tartus liiguvadki arstiks õppivad Tiit ja Ella ainult jalgratastel ning enne Poolasse minekut tehti ka suurem testsõit, kui vändati Tartust Kadrinasse ja sealt edasi Ella vanematekoju Kohtla-Järvele.
Vaatamata suurtele kogemustele andsid aga pärast nii suurt matka õlg ja kondid siit-sealt ikkagi tunda.
Tiit ütles, et Varssavisse jõuti Tartust 15 päevaga, keskmiselt läbiti päevas 80 kilomeetrit ja sõideti 15-20 kilomeetrit tunnis. Kiiruse määrab nõrgim lüli, mis tähendab, et Tiidul tuli sageli Ellat järele oodata.
Kokku läbiti 1700 kilomeetrit. Leedus tehti ka üks puhkepäev, kus ühe karjääri veeres nauditi imekaunist suveilma, ja Varssavis veedeti tuttavate juures neli päeva. Tagasi Varssavist Poola piirini sõideti rongiga ja siis istuti taas ratta selga.