Traditsioonilist rahvustoitu peab oskama küsida

Rahvustoit viib keele alla. Ainult oska küsida. Foto: Peeter Langovits

Toit on kultuuri üks osa. Et võõra riigi kultuuri paremini tundma õppida, tasub kiigata ka rahvuskööki. Päris traditsioonilist, vanade eestlaste sarnaselt valmistatud rahvustoitu igast kohast ei leiagi.

Rakveres asuv Art Café traditsioonilist eesti rahvuskööki ei paku, kuid peakoka Evari Palmi sõnul kasutavad nad hästi palju Eesti toorainet, mis pärit isegi ümberkaudsetelt Lääne-Virumaa tootjatelt.

Siiski leidub Art Café menüüs veidi tänapäevasemat varianti eesti rahvusköögist. "Eesti rahvustoidu poolelt on meil olemas sellised veidi kiiksuga asjad, näiteks Caesari salat musta leiva ja kiluga, mis turistidele väga meeldib. Kuulus salat on tehtud natuke Eesti-pärasemaks," ütles Palmi.

"Pigem väikse trikiga pakkuda, siis tundub huvitavam, kas või räimgi, tegelikult teada-tuntud, aga keegi ei tee seda kodus. Vahest harva pakud, siis läheb väga hästi," jätkas ta.

Ettetellimisel saab aga kõike, nii kama kui seapraadi hapukapsaga, mulgipuder lisandina mõnele roale.

Katariina Keldri juhataja Tõnu Leppikiku sõnul on neil rahvustoitudest pidevalt saada hapukapsas, mis on pikkadel laudadel hästi populaarne. Vahetevahel leiab menüüst ka kama, mitte küll iga päev, aga kes soovi avaldab, sellele ikka tehakse. Jõulude ajal verivorstid loomulikult. Vürtsikilu mustal rukkileival pakutakse kogu aeg.

"Kui palju turiste majas, püüame hommikusöögiks rahvuslikke putrusid, näiteks mulgiputru, teha," lausus Leppik.

Aqva veekeskuse üks omanikest ja toitlustusega tegelev Roman Kusma rääkis, et altja kõrtsis on enamik toite inspireeritud meie vanast eesti köögist. "Kes juba Altjale tulevad, need otsivadki seda konkreetset eesti asja ja tulevad rahvustoidu pärast," oli Kusma veendunud.

Viitna kõrtsis on olemas nii rahvusmenüü kui ka rahvusvaheline. Seevastu sohvabaaris Turuplatz pole rahvusroogadele rõhku pandud ja sealt neid ei leia. Restoranis Mezzo on mõned road rahvusroa alatooniga.