Savisaar taasiseseisvumise päeval: Novgorodist telliti 300 000 paari käeraudu

Edgar Savisaar. Foto: Reporter.ee

Edgar Savisaar ütles Eesti taasiseseisvumise aastapäeval Virumaa Teatajale, et 18 aastat tagasi oli olukord naljast kaugel ja, et Moskva vanglas tehti terve korrus vabaks nende jaoks, keda lähipäevil pidi Eestist sinna toodama.

"Aeg läheb edasi ja 18 aastat tagasi toimunud sündmused on paratamatult suurele osale inimestele kaugeks jäänud. Mõnele tundub minevik kui kerge jalutuskäik, kus eestlastest parlamendisaadikud ühel meelel vabanemispidu pidasid. Mõned on kolmepäevast putši lausa koomiliseks pidanud," rääkis Savisaar.

"Need inimesed pole asjast aru saanud või ei taha aru saada. Olukord oli naljast kaugel. Moskvas tehti kõige suuremas vanglas terve korrus vabaks nende jaoks, kes lähipäevil pidi sinna toodama. Novgorodi kandis anti ühele tehasele tellimus valmistada 300 000 paari käeraudu. Pihkvast saadeti demonstratiivselt Tallinna peale läbi kogu Eesti soomusmasinate kolonn," lisas Savisaar.

Kui demokraadid oleks suudetud Venemaal maha suruda, oleks Savisaare hinnangul valinud Nõukogude Liit tõenäoliselt Hiina tee - turumajanduslike reformidega aga siiski kommunistliku pealisehitusega.

Savisaar lisas, et Eesti mehed ja naised olid ühtsusest kaugel. Parlament venitas ning selgelt oli näha, et mitmesugustel ettekäänetel püütakse iseseisvusotsuse vastu võtmisel pidureid peal hoida.

Savisaar: "Oli neid, kes tõsimeeli pidasid oluliseks Nõukogude Liidu säilitamist. Aga olid ka rahvuslased, keda peamiselt huvitas see, kes saab uue loodava riigi eesotsa ning nad ei olnud enne nõus millelegi alla kirjutama, kui oma tulevased positsioonid on välja kaubeldud. Oli aga ka muidugi tüüpilist eestlaslikku alalhoidlikkust ja nurgas istumist - et vaatame, mis sellest kõigest välja tuleb. Selles mõttes oli ülima tähtsusega rahva tulek meeleavaldusele Tallinnas Vabaduse Väljakul 20. augustil, sest see sundis ka saadikuid tegutsema ja valikuid tegema."

Kadri Simson on sellest kirjutanud oma raamatus „Iseseisvuspäeva sünd". Mina täiendasin teda oma mälestusteraamatus „Peaminister".

Savisaar rääkis, et värvikaks seigaks on see, kuidas hiljem on mitmed toonased poliitikud, kes ise neil päevil üldse Toompeal polnud, avaldanud oma mälestusi, kus nad meenutavad kui vahvasti nad tegutsesid. Mida kaugemale minevikku need ajad jäävad, seda kaunimad mälestused.

Savisaar ise on kirjutanud neist sündmustest oma raamatus "Peaminister".