Küsitlus: Kuidas teie suhtute koolide edetabelisse?

Eksam. Foto: Elmo Riig / Sakala

Arvo Pani
Kadrina keskkooli direktor

Loomulikult on hea meel, et Kadrina keskkool sai sel aastal parima keskmise riigieksamite tulemuse, ootasime head tulemust, sest lend oli võimekas, aga nii super tulemust ei oodanud. Õpetajad on muidugi tublid ja teinud väga head tööd.

Tulemuste avaldamise ja pingerea ümber käib kõva tants iga augusti lõpus. Ma arvan, et see pingerida ei näita ühe või teise kooli paremust. Koolis on peale riigieksamitulemuste veel palju muud, mis näitab, kas see kool on hea või ei: see oleneb keskkonnast, õpilastest, õpetajatest, mikrokliimast. Aga arvan, et kõik koolid on omamoodi head, ega usu, et ühegi kooli juhtkond või õpetajad tahaks seda, et nende kool on halb. Igaüks teeb parima, et kool oleks hea.

Pingeritta võiks panna küll eliitkoolid, siis on näha, kas see kool sellise koolina end õigustab või mitte. Kui vaadata kas või selleaastaseid tulemusi, siis näiteks ajalooeksami tulemustes oli Kadrina Inglise kolledžist parem ja ka pingereas Rocca al Mare koolist edukam.

Nendelt koolidelt võiks pingerida nõuda, sest nad võtavad katsete alusel õpilasi vastu, neil on õppemaks. Ka lapsevanem tahaks ehk teada, milline on siis tulemus. Munitsipaalkoolide hulgas aga seda ei tohiks.

Pingereale omistavad tähtsust need, kes pole haridusvaldkonnaga seotud, neile on tähtis ainult number. Ka väiksema numbri taga on tõsine töö.
Väikesed koolid on end väga heast küljest näidanud ja riigijuhid peaks ehk mõtlema, et ilma tõsise analüüsita ei peaks gümnaasiumide osas midagi ette võtma.

Vaike Kingsepp
Vinni-Pajusti gümnaasiumi õppealajuhataja

Tabel on väga segane ja seal on vead sees. Pole märgitud tulemusi, kui eksamitegijaid on vähem kui viis.

Tabelid on mõttetud, sest ei näita tegelikku õpet ja kasvatust, olukorda koolis. Kui tabelisse vaadata, võib välja lugeda, et kui väikesed maakoolid kerkivad ettepoole, siis on seal olemas tasemel õpetajad.

Aga tulemused, et ühel aastal on kool kahekümnendal ja teisel korral sajandal kohal, sõltuvad siiski õpilaste kontingendist. Andekaid lapsi on maal kahjuks vähem.

Linnas, kus on suured konkursid - kümme kohale - on suurem valikuvõimalus. Leian, et kui maakooli 3,0 keskmise hindega õpilane teeb riigieksami 50-60 punktile, siis on mõeldav, et eliitkooli õpilane, kes võetakse vastu keskmise hindega 4,8, peaks saavutama eksamitel vähemalt 95 punkti.

Maa tingimustes lapsevanemad tabeli järgi kooli ei vali, et kui ühel aastal olid Kadrinal head tulemused, viib lapse sinna, aga teisel aastal Vinni-Pajustil head, siis sinna.

Mina arvan, et oluline on stabiilsus. Kui maagümnaasiumides on üle 60 punkti, siis nad on väga hästi tööd teinud.

Oleme enda jaoks joonistanud aastate lõikes kõvera välja - oleme kogu aeg stabiilselt üle 60, 70 ligidal. Üks lend on lihtsalt nõrgem, teine tugevam, ei saa ju olla, et õpetaja ühel aastal teeb õpilastega tööd, teisel aastal mitte.

Maakooli õpetajate kiituseks tahan öelda, et nad teevad lastega palju rohkem individuaalset tööd kui tehakse eliitkoolides, kus tulemused võiksid olla veel paremad.

Maal ei treenita ainult eksamitulemusi, vaid igas asjas, et lapsel oleks ettevalmistus edasiminekuks.

Sellist hindamistabelit, mis läheks avalikkuse ette, ei peaks üldse olema. Sest meil on riiklikult olemas sisehindamine, kus inimesed hindavad oma tööd ise ja neid hinnatakse väljastpoolt ning antakse nõu, mida ette võtta - nii nagu kõikides asutustes. Siis peaks ju kõikide firmade edetabelid olema koostatud. Selle kajastamine, et palju üks kool tõusis või kukkus - mis mõte sellel on?

Meie oleme nii ees- kui tagapool olnud, aga kui arvestus on kaks kohta pärast koma, siis koolid liiguvad kiiresti ühest kümnest teise.

Elle Allikvee
Rakvere õhtukeskkooli direktor

Koolide pingerida ei kajasta neid eksameid, kus on vähe eksamitegijaid ning number reas näitab n-ö sooritatud eksamite keskmiste keskmist.

Muidugi on tore, et me ei ole Rakvere koolide seas viimased ning täiskasvanute gümnaasiumide hulgas oleme väga soodsal kohal.

Marge Lepik
Lääne-Viru maavalitsuse haridusosakonna juhataja

Olen nõus, et tulemusi avalikustatakse, aga matemaatikuna ütlen, et koostajad ei oska keskmist arvutada.

Meie ametnikena jälgime rohkem trende, võtame mitme aasta tulemused. Selle põhjal ei saa öelda, et kool on 5. või 150. kohal.

Lõpetajad on erinevad, ühel aastal on ühesugune klass, teisel aastal teistsugune. Kui on suured klassid, jagunevad need erinevused ühtlaselt, aga kui klassis on 15 inimest, ühel aastal on tubli füüsik sees, teisel aastal hea bioloog ja siis ehk tubli kirjandikirjutaja, siis mis tulemuse ma ütlen selle kooli kohta?

Esimest korda lugesin ka internetikommentaare ja need rõõmustasid mind - rahvas on hakanud samuti suhtuma nõnda, et vaatame numbrite taha, kas on mingi ainega probleem, palju tegijaid jne.

Mul on hea meel, et rahvas on õppinud tabelit lugema. Kui süvenetakse, hakatakse aru saama, et sellisel kujul tabelit ei ole vaja.

On mingi hulk lapsevanemaid, kes kooli valikul jälgib seda tabelit, aga enamasti lapsed ütlevad ise, millisesse kooli nad tahavad minna, sest sinna lähevad ka sõbrad.

Tänapäeval mõjutab seegi, kui kaugel kool asub, kuidas koolist koju saab jne. Enam ei taha kõik eliitkooli. Kuigi näiteks Treffneri gümnaasiumis on meie tublimad põhikoolilõpetajad ja ka Lääne-Virumaalt minnakse sinna. Aga mingi vastandamine käib.

Väga hästi kommenteeris üks koolidirektor: tegelikult peaksime vaatama, kuidas võtab üks või teine kool õpilasi vastu. Näiteks Treffner võtab keskmise hindega üle nelja, aga teiste koolide õpetajad peavad õpetama neid, kel on keskmine hinne näiteks 3,6 ja ta poleks mingil juhul Treffnerisse saanud.

Kui võrrelda maakoolide ülemist osa, neid, kel keskmine hinne 4 ringis, siis enam-vähem on nende tulemused samad kui eliitkoolide õpilastel, aga maakoolid langevad tabelis allapoole, sest seal peab andma haridust ka neile, kel keskmine hinne on madalam.