Juhtkiri: Eestlased on rannarahvas

Mahu sadamas tähistatakse muinastulede ööd. Foto: Eva Klaas

Virumaa Teataja toetab kahe käega merendusnõukoja avaldust, kus oma­korda toetatakse Rannarahva Ko­ja algatust taasäratada ellu rannakülad ja rannarahvaga seonduvad traditsioonid. Ses­tap passib see avaldus ka siinkohal ära trükkida.

"Eesti on mereriik. Meri on meie rahvast toitnud aastasadu nii otseses kui kaudses mõttes. Merega seonduvas seisneb Eesti kui riigi ja rahvuse püsimajäämiseks oluline potentsiaal. Oma argiaskeldustes oleme aga hakanud seda rannarahvale igiomast tarkust unustama.

Meri ja sellega seonduv on poliitikute ja riigimeeste mõtetes taandunud sedavõrd tagaplaanile, et ainult tõsine meediakära ja tavapäraselt kord kümnendi jooksul esinev merejää on asjad, mis mere olemasolust enamikule meist igapäevaselt märku anna-
vad. /---/

Eesti lippu kandev kaubalaevastik on kadunud; meie võimekus enamiku kriiside ohjamiseks merel on üsna piiratud ja naftareostus jõuab ikka ja jälle randa; äkitselt satume merelt tuleva üleujutuse meelevalda, sest mereilmaennustajad on laiali saadetud; jäämurdmisvõimekus veidigi tõsisemal talvel jätab rohkem kui soovida ning suur osa transpordist ja meritsi kaubavahetust pidavast tööstusest on ootamatult tõsistes raskustes. Loetelu pole lõplik.

Poliitikute hulgas on juurdunud arusaam, et merenduse edendamise lahendused on liialt kallid ja seetõttu me sellega tegelema ei hakka.

Mõelda tuleks ju hoopis teistpidi, et kui kulukaks tegemata jätmised on juba läinud ja pikemas perspektiivis lähevad ning kas meil on üldse alternatiive, kui me ei suuda oma rahvusliku rikkuse allikaid säilitada ja ühiste jõupingutustega nende takistamatut arengut tagada."

29. augustil süüdatakse randades lõkked, las need näitavad valgust ka inimestele rannast kaugemal.