Ukraina pealinn Kiiev on tõeliselt kahe näoga linn: üksteisele vastanduvad linna poolitava Dnepri ajalooline parem ja lasnamäelik vasak kallas, toretsev rikkus ja kirjeldamatu vaesus, kapitalism ja nõukaaja jäänukid.
Kiiev vaatab tulijale vastu kahe näoga
2. september 2009, 16:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiievil on kaks sümbolit, mis nagu kõik selles kaunis ja ülirohelises linnas teineteisele vastanduvad. Üks neist on paljudele nõukogude ajast tuntud Suure Isamaasõja mälestusmärk, mis kujutab endast Dnepri kõrgel kaldal asuvat 102 meetri kõrgust emakest-kodumaad. Tegemist on ülimalt kurja ja sõjaka naisega, kes hoiab ühes käes kilpi ja teises mõõka.
Teine, moodsa aja sümbol, on alllinnas peatänava Hreštšatiku otsas asuval Iseseisvuse väljakul (ukraina keeles Maidan Nezaležnosti) seisev 61 meetri kõrgune lodjapuuoksa käte vahel hoidev Ukrainat sümboliseeriv naisekuju.
Esimese näost kiirgab vihkamist, poosist sõjakust. Teine seevastu otsekui külvaks Kiievi ja kogu Ukraina kohale rahu, soojust ja armastust.
Vihkamist ja sõjakust ehk enam nii palju Ukrainas pole, küll jääba aga puudu soojusest ja armastusest.
