Rakvere linn peab ligi kuue aasta eest tehtud vee- ja kanalisatsioonivõrgu laienduseks saadud rahast tagastama Euroopa Komisjonile üle poole miljoni krooni.
Üks sõna läheb Rakverele maksma paarsada tuhat krooni
10. september 2009, 13:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel suvel jõudis rahandusministeeriumisse kiri Euroopa Komisjonist, milles nõutakse Eesti riigilt tagasi 691 000 krooni ja 1 sent 2003. aastal teostatud Rakvere veemajandusprojekti toetusraha.
Euroopa Komisjon tuvastas raha väärkasutuse projektide pistelise auditi käigus.
Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev ütles, et linnavalitsus on sel teemal pidanud siseministeeriumiga juba kaks aastat kirjavahetust.
Kulukas sõna
2003. aastal laiendati Rakveres vee- ja kanalisatsioonivõrku PHARE rahade toel, projekt sai läbi 2003. aasta lõpuks.
Rakvere linn palkas selles ettevõtmises enda esindajaks aktsiaseltsi Eesti Veevärk Konsultatsioon, kes saatis projekti lõpus linnavalitsusele kirja vaegtööde loeteluga. Just see ingliskeelne kiri ongi raha tagasinõudmise aluseks.
"Vaegtööde loetelu sisaldas endas kohti, kus oli vaja taastada haljastus või tänav asfalteerida, aga seal oli ka kirjas, et torutööd on lõpetamata Roodeväljal, Piiral ja Tuule ning Terase tänaval," rääkis Ain Suurkaev, lisades, et haljastuse ja asfaldipaneku vajakajäämisi aktsepteeriti kohe.
Euroopa Komisjon luges sellest välja, et nimetatud kohtades torusid maas ei ole, ning esitas 2007. aastal ametliku järelepärimise Eesti riigile, paludes välja selgitada, kuidas saavutati projekti lõppeesmärk, kui tööd olid tähtajaks tegemata.
Ain Suurkaev, kes selle projekti elluviimise ajal Rakvere linnavalitsuse liige polnud, rääkis, et on kokku kogunud asjaomaste isikute seletused.
Piiral jäi torustikule ette kaks looduskaitse all olevat sipelgapesa, mille lubas keskkonnateenistus teisaldada alles kevadel. Selline põhjendus oli Brüsselile ka vastuvõetav.
Üle 180 000 krooni nõuab Euroopa Komisjon selle eest, et Tuule ja Terase tänava torustiku paigaldus jäi väidetavalt 2003. aasta lõpus pooleli. Ain Suurkaev rääkis, et torud olid paigas, kuid pisut valesti.
"Selle asemel et märkida see garantiikorras kõrvaldatava veana, pandi asi kokkuleppel ehitajaga kirja vaegtööna ehk lõpetamata tööna," lausus abilinnapea. Samas on Euroopa Komisjoni jaoks aluseks just see Eesti Veevärk Konsultatsioonide koostatud paber, kus seisab vaegtööna "completion of pipe-line" ehk "torustiku lõpetamine".
"Kõik teavad, et torud olid maa sees, aga me ei suuda seda kinnitada," oli Suurkaev nõutu.
Linnavalitsus saatis siseministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile ka kirja, millest selgub, et torude tarnija Pipelife ei soovitanud torusid paigaldada alla kümne miinuskraadi puhul, ja lisas sellele EMHIst ostetud 2003/2004. aasta talve temperatuurigraafiku, kuid sellestki polnud abi.
Sõmeru osa suurem
Ülejäänud osa rahast nõutakse tagasi Roodeväljal tähtajaks tegemata jäänud tööde tõttu. Kui algselt sai Rakvere linnavalitsus aru, et kogu summa on Tuule ja Terase tänava torustiku eest, siis pärast Virumaa Teataja poolset sekkumist selgus, et hoopis suurema summa puhul on kasusaajaks märgitud Sõmeru vald.
Ain Suurkaev ütles, et juriidiliselt on raha kohustatud maksma siiski Rakvere linn kui Euroopa Komisjoni lepingupartner.
"Siseministeeriumi hinnangul peaks Rakvere linn nüüd asuma läbirääkimistele Sõmeru vallaga, et vald oma osa kompenseeriks," selgitas Suurkaev.
Rakvere linna sisekontrolör Marko Torm rääkis, et
691 000 krooni ei pruugi siiski lõplik summa olla, sest Euroopa Komisjon saab tagasi nõuda ainult toetusraha, mitte aga riigi- ega omavalitsusepoolset omaosalust.
"Rahandusministeerium on nõude vaidlustanud ja nõuab selle summa vähendamist 25% võrra," lisas ta.
Euroopa reeglite kohaselt peab Rakvere linn siiski kõigepealt nõutava raha ära maksma ja alles seejärel on võimalik nõude üle vaielda. Et Euroopa Komisjon tahab raha saada kohe, Rakverel aga tänavuses eelarves selleks vahendid puuduvad, palus linnavalitsus raha riigil ära maksta.
"Palusime riigil selle kohustuse täita ja garanteerisime omapoolse hüvitamise järgmise aasta 31. märtsiks," selgitas Marko Torm.
Abilinnapea Ain Suurkaev ütles, et raha tuleb planeerida linna 2010. aasta eelarvesse ja millegi muu jaoks jääb seda siis vähem.
Suurkaev pidas kogu lugu valusaks õppetunniks, samas arvas ta, et Rakvere pole ainus omavalitsus Eestis, kus on niisuguseid probleeme ette tulnud.
"2003. aastal alles kujunes see praktika välja, taolised toetused olid Eestis suhteliselt uus temaatika," üritas Marko Torm omaaegseid möödalaskmisi põhjendada.
Ain Suurkaev kiitis siseministeeriumi, öeldes, et sealsed ametnikud on Rakvere linnavalitsusele asjaajamistes igati toeks olnud. "Paraku ei ole nende võimuses midagi enamat meie heaks teha," lisas abilinnapea.