Õige vanasti astuti abiellu sageli teineteist tundmata, tänased peiud ja pruudid teavad üksteist vägagi hästi ja on vahel kümneid aastaid koos, enne kui otsustavad end ametlikult siduda.
Aastatega on muutunud ühiskond ja selle nõudmised paarirahvale, kommetest rääkimata.
Abiellumine ja pulm ei ole pelgalt kahe inimese ühise
otsuse vormistamise küsimus.
Tahes-tahtmata seotakse suuremal või vähemal määral ka kaks suguvõsa, sõpruskonda.
Kui ammustel aegadel kestis pulmapidu mitu päeva ning selle aja jooksul jõudsid pruudi ja peiu sugulased põhjalikult tutvust sobitada, siis nüüd piirdutakse tavaliselt mõne tunniga.
See, milliseks pidu kujuneb, on pruutpaari valik, sõltudes nii pulmavanemast kui korraldusest. Kelle unistuses on oluline detail uhke kleit ja filmidest nähtud riisiloopimine, kes soovib aga maalähedast rahvuslikku pulma - peaasi, et oldaks ise õnnelik ja tuntaks end mugavalt.
Ning rahapuudusel ei tohiks jääda ükski pulm pidamata, kui aga asjaga tõsi taga. Saab ju sõbrad-sugulased kaasata nii söögitegemisse kui peoprogrammi koostamisse.
Ja kui nõnda ühiselt ja kogu südamest kogu asja ette valmistada, panustada oma oskusi ja aega, siis jääb nii pidulistele kui pruutpaarile aastateks sündmusest eriline mälestus.
Pealegi tugevnevad nii kindlasti sõprus- ja sugulussidemed.