"Pruut on röövitud, pruut on röövitud," kõlas kellegi hõige üle rahvasumma. Tegelikkuses siiski mitte. See on vaid üks vana eesti pulmakomme, mis ühes rahvuslikus pulmas täna taaselustatakse.
Hõissa, pulmad - maagilisel päeval 09.09.09
9. september 2009, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivo Kuusalu (30) ja Kersti Kastemäe (27) 9. septembrit teadlikult oma pulmapäevaks ei valinud, nad teadsid ainult seda, et tahavad pulmi just sügisel pidada.
Juhuse tahtel ja asjaolude kokkulangevusel teeb Lääne-Viru maavalitsus kampaaniat, mille raames käivad nad 09.09.09 abiellujaid väljaspool maavalitsuse maja registreerimas.
"Maksad ainult ruumi rendi. Siis saad nagu ikka - 300 krooni maksab naisevõtt, pluss kaaned 31 krooni," naljatles peig Ivo.
Tegelikult noortel 9. septembrisse erilist usku ei ole, lihtsalt üks tore kuupäev - pulmapäeva kergem meeles pidada, selles suhtes võib-olla on numbrimaagia.
Et 09.09.09 sattus kolmapäevale, venivad Ivo ja Kersti pulmad kindlasti pikemaks kui üks päev. Aga ega teisiti ühe rahvusliku pulma puhul saagi, sest just niisugused nende kahe noore pulmad on. Eks siis viimane pulmaline ütleb, millal pulm lõppes.
Rahvuskommete järgi kulges ka kõik peole eelnev, nimelt käis Ivo Kersti isa juures kosjas tütre kätt palumas.
"Varandust ja asju sai kauplemas käidud, aga ei taha keegi midagi suurt anda. Ei tulnud sealtpoolt mõisat ega midagi, tulevane tark äiapapa andis hoopis Kersti kaasa, sest nagu Piibelgi ütleb, anna kalamehele võrk, mitte kala," rääkis Ivo naljaga pooleks.
Veimevakk on Kerstil siiski korralik. Kommete järgi peaks neiu õhtutundidel nobedasti näppudel käia laskma, sest pulmade ajaks oli vaja valmis teha 170 paari sokke ja üle saja paari käpikuid, et iga peigmehe sugulane midagi saaks. Neil on õnneks mõned korrad väiksem kogus kudumeid vaja.
Ivo ja Kersti ütlesid, et kuigi nad pole just väga paljudes pulmades käinud, on need, milles külalisteks oldud, olnud kõik ühelaadsed. "Klassikaline trall, jalaga tagumikku naljad ja ongi kogu pidu läbi," leidis Ivo, kelle meelest on nii endal kui ka külalistel hulga huvitavam, kui asju teisiti ajada.
"Kes neid vanu eesti pulmakombeid ikka nii väga enam mäletab," lausus Kersti ning lisas, et nende pulm taaselustab neist mõnegi.
Rahvusliku pulma soov oli noortel konkreetne. "Mina olen eestlane ja Kersti on eestlane, ja millist pulma siis veel teha kui mitte eesti rahvuspulma. Oleks Kersti olnud mõnest muust rahvusest, oleksime hakanud vaidlema," kõneles Ivo.
Teisest küljest sobib Ivo sõnul rahvuslik pulm sellega, kes nad ise on ja kes neist saavad - paar elab maal ja tegeleb hobi korras talumajandusega.
See ei tähenda veel, et tänapäev rahvuslikust pulmast puuduks, sest ega kõiki kombeid, mis vanasti olid, saagi täita.
Aga nagu pulmaisa Raivo Riim olevat Ivole ja Kerstile selgeks teinud, vanade eestlaste pulm põhiliselt röövimisest ja varastamisest koosneski. Võeti kõike, mida andis - see oli pulmapeo osa.
Et kumbki pole varem rahvuslikus pulmas käinud, ootavad mõlemad põnevusega, mis kõigest välja tuleb. Üks on kindel - pruutpaar limusiiniga ei sõida. Sagadist, kus noored registreeritakse, kaheksa kilomeetri kaugusel asuvasse Palmse mõisa moonakatemajja pidu pidama sõidetakse hobusega ning vahepeal tehakse peatusi pulmaväravate juures.
"Härrastemajja meil asja pole, oleme ikka eluaeg olnud talurahvas, kuigi me küll püüdleme selle poole, et olla härrased," lausus Ivo.
