Valimisliidud tähendavad võimalust kandideerida nendele inimestele, kes tõepoolest soovivad kohalikus elus kaasa lüüa, kuid ei taha end ühegi erakonnaga siduda.
Juhtkiri: Liitude aeg
Teisalt on need suhteliselt ebapüsivad moodustised: eelmistel valimistel osalenud 12 valimisliidust on tulevateks oma nimekirja üles seadnud vaid viis, juhul kui hulka lugeda vahepeal tõsiselt peret heitnud Kodulinn Rakvere, mille nimest on ka esimese sõna ära kaotatud.
Ja ka ülejäänud neli on pidanud eelmiste valimistega võrreldes oma nimekirjades muutusi tegema ning pahatihti on kaotatud nii mõnigi valmisliidu juhtiv tegelane, kes kandideerib nüüd hoopis kusagil erakonna nimekirjas.
Oktoobrikuised valimised toovad rahva ette tervenisti üheksa uut valimisliitu, kusjuures paljudel puhkudel on valimisliidud moodustatud Eestimaa Rahvaliidu osalusel. Kui nelja aasta eest oli see partei oma nimekirjaga väljas 11 omavalitsuses, siis tänavu astutakse oma nime all valimisvõitlusse vaid neljas.
Mõned parteisõdurid peidavad end valimisliitude nimekirja eriti valdades, kus ei loe mitte parteiline kuuluvus, vaid isiklikud suhted.
Ühelt poolt on valimisliitude pealetung seletatav suures poliitikas toimuvaga: riigi tasandil on suuremad erakonnad oma maine minetanud ning kardetakse, et see kandub üle ka omavalitsuste tasandile.
Teisalt on oma mõju kahtlemata ka eurovalimistel, kus puhta töö tegi üksikkandidaat Indrek Tarand, korjates üle 100 000 protestihääle ehk umbes sama palju, kui enim hääli kogunud partei.
Need valimised näitasid selgelt, et paljud poliitikast väsinud ja poliitikutes pettunud valijad lihtsalt ei taha anda eelistust ühelegi erakonnale, ja seetõttu oodanuks, et nüüd on väljas enneolematult palju üksikkandidaate, kuid kohalikul tasandil on üksi üsna raske sihile jõuda.
Eelmistel kohalikel valimistel pääsesid kõik valimisliidud ka volikogudesse ning said vähemalt kaks kohta.
Kadrinas ja Tamsalus tegid valimisliidud pea puhta töö.