II pensionisamba maksete jätkamiseks peab esitama avalduse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pangad soovitavad pensionipõlve kindlustamiseks makseid jätkata.
Pangad soovitavad pensionipõlve kindlustamiseks makseid jätkata. Foto: Peeter Langovits.

II pensionisamba omanikud peavad 30. novembriks otsustama, kas soovi­vad pensionisambasse oma makseid jätkata. Maksete jätkamiseks peab kindlasti avalduse esitama.


Sellel sügisel peavad pensioniko­gujad otsustama, kas jätkavad makseid II sambasse või peatavad need ajutiselt. Riik peatas mak­sed 2009. aasta 1. juunist, osa­liselt taastuvad maksed 2011. aastal ning täielikult 1. jaanuaril 2012.


Pidades silmas esialgset pensionisüsteemiga liitumise eesmärki - tagada vääriline pension - tasub makseid jätkata, selleks peab aga pensionikoguja ise avalduse kirjutama. Aega on selleks 30. novembrini. Avaldusi saab esitada nii pangakontoris kui ka internetipangas.

Huvi tuntakse

II samba maksete jätkamine tähendab, et 2010. ja 2011. aastal paigutab pensionikoguja II samba fondi 2% oma brutopalgast. Riik lisab 2011. aastal omalt poolt 2% ning hüvitab vahe aastail 2014-2017, kui riigi sissemaksed viiakse 6%ni.

Kui pensionikoguja loobub mak­sete jätkamisest, ei lisandu järgmisel aastal pensionifondi raha. 2011. aastal makstakse fon­di 1%, millele riik lisab 2%. 2012. aastal taastub varasem 2% + 4% skeem. Juba esitatud avaldust maksete jätkamise kohta tagasi võtta ei saa.

SEBi kommunikatsioonijuhi Evelin Allase sõnul oli 6. septembri seisuga turul II sambaga liitunuid kokku 588 386 inimest, kellest 171 548 ehk 29,2% turul liitunutest olid teinud otsu­se SEBi pensionifondide kasuks.

Jätkamisavaldusi on SEB vas­tu võtnud alates 1. augustist ning 7. septembri seisuga oli SEBi klientidest valmis jätkama sissemakseid II sambasse 18 535 klienti.

"Praegu on täheldada inimeste huvi jätkamise vastu, sa­genenud on selleteemaliste küsimustega pöördumised pangakontoritesse. Meie hinnangul on hea märk, et inimesed huvi üles näitavad ja seeläbi oma teadlikkust kasvatavad," rääkis Evelin Allas ning lisas, et pensioniks valmistumine on ennekõi­ke iga sotsiaalselt vastutustundliku kodaniku isiklik huvi ja ülesanne.

Seega soovitab SEB jätkata sissemaksete tegemist II pensionisambasse, sest ainult järjepide­va ja teadliku kogumisega on võimalik pensioniajaks luua endale vajalik rahapuhver.

Allas juhtis tähelepanu, et 1942.-1954. aastal sündinutele kehtib jätkuavalduse esitamisel sama süsteem, mis oli enne riigi­poolsete maksete peatamist. Jätkuavalduse esitamisel maksab inimene 2% ja riik lisab 4% ka järgmisel aastal. Seega on just sellel vanuserühmal oluline esitada jätkuavaldus, et säilitada seni kehtinud süsteem sissemaksetel.

Inimese enda finantsvara


Swedbanki fondidega on sep­tembri seisuga liitunud 310 488 klienti ehk 52,7% kõigist liitunutest. Ka Swedbanki kliendid võtsid maksete jätkamise võimaluse juba augustis positiivselt vastu ning septembri seisuga on pensionikogujad teinud Swed­bank­is üle 17 000 maksete jätka­mise avalduse.

Swedbanki investeerimisfondide juhatuse esimehe kohusetäitja Jelena Fedotova sõnul võib suuremat aktiivsust oodata 1. oktoobrist, mil saab hakata ka internetipangas avaldusi esi­tama.

Pidades silmas II sambaga liitumise algset eesmärki, tagada endale vääriline pensionipõlv, tasub Fedotova kinnitusel makseid jätkata, sest eesmärgi saavutamise eelduseks on kogumise regulaarsus. Kes pole oma eesmärgis kindel, peaks otsuse enda jaoks põhjalikumalt läbi mõtlema.

Kui aga II samba oma­nik otsustab makseid mitte jät­kata, on seni kogutud raha fon­dis edasi ning selle väärtus lii­gub vastavalt fondihinnale, nagu ka sel ajal, kui klient sinna aktiivselt igakuiselt raha kogub, rääkis Fedotova.

"Lihtsustatud paralleeli võiks tuua arvelduskontoga - kui iga kuu on palk laekunud, aga ühel kuul enam ei laeku, siis ei juhtu kogunenud rahaga midagi. See on inimese enda finantsvara ning keegi seda temalt ära ei võta," selgitas ta.

Swedbanki investeerimisfondide juhatuse esimehe kohusetäitja Jelena Fedotova tõi välja argumendid, kas ja miks peaks makseid jätkama näiteks 1985. aastal sündinud.

Poolt:

oluline on jääda kindlaks algsele II sambaga liitumise eesmärgile, tagada endale vääriline pension, täna on finantsturgude hinnatasemed viimaste aastate keskmisest madalamad ning paljude analüütikute arvates on praegu hea periood investeerimiseks, 2% brutopalgast moodustab piisavalt väikese osa ega mõjuta elukvaliteeti märgatavalt.

Vastu:

ei saa kindel olla, et seadused püsima jäävad ning riik hüvitab makseid jätkanud inimestele enda osa,
olukord finantsturgudel võib taas halveneda ning pensionifondid negatiivset tootlust näidata.

Miks peaks makseid jätkama kodanik, kellel tänase päeva seisuga on pensionini jäänud 2-3 aastat, ja kui inimene, kes jätkab makseid, kuid selleks ajaks, kui riik viib maksed 6%ni, on see inimene juba pensionil, kas siis temale ka see kuidagi hüvitatakse, vastas Fedova järgmiselt.

Sellisel juhul kehtib tema jaoks 6% süsteem senikaua, kuni ta hakkab raha välja võtma ehk kogumise lõpetab. Küll aga ei ole kohustust kohe pensionile jäädes II sambast raha kasutama hakata, kui sissetulek veel laekub.

Kui ka sissetulek katkeb pensionile jäämisega, siis ei ole sisuliselt erinevust, kas ta võtab teise samba raha välja kohe või mitte, sest sel juhul ei maksta talle ka 6%.


Märksõnad

Tagasi üles