Mida kujutavad endast Brüsselis asuvad Euroopa Liidu institutsioonid? Kuidas neis otsustamine käib? Mida konkreetselt teevad seal Saksamaalt valitud saadikud, regioonide esindused?
Hilje Pakkanen: “Teeme ära!” saksa naiste moodi Euroopa koridorides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes niisuguseid küsimusi võis keerelda Saksa naisühenduse Kieli esinaise Gisela Poelke ja tema Lübecki kolleegi Doris Ehlersi peas, kui nad Saksa poliithariduskeskuse toel otsustasid naistega Brüsseliga lähemat tutvust teha.
Eurokeeles öeldes kaasati piiriülesesse koostöösse ka Lääne-Virumaa naisühenduse esindajaid. Selle võimaluse eest oleme me neile väga tänulikud.
Küsisime eakailt daamidelt, kas neil muud teha polegi kui poliitharidusega jännata, eks ole ju neilgi lapselapsed, pere, kodu. Põhjus, miks nad seda teevad, seisneb hoopis muus, selgitas Gisela Poelke. Iga tundmatu asi tekitab esialgu võõristust, eitus ja ükskõiksus on kerged tulema.
Kui aga inimene on asjaga kurssi viidud, siis on tema suhtumine hoopis teistsugune, positiivsem, ta on palju paremini koostööle ja kaasategemisele orienteeritud.
Sel moel kasvatab sealne riik oma kodanikkonda. Eriti sümpaatne on seejuures, et seda tehakse parteipoliitikaüleselt, sest poliithariduskeskust rahastab riik.
See oli justkui "Teeme ära!" saksa naiste moodi. Sealsed naised tundsid väga elavat ja sisulist huvi oma parlamendisaadikute, aga ka regioonide esinduste tegemiste vastu.
Alam-Saksi esinduses rääkis noor saksa saadik, et ta tahab hea seista selle eest, kuidas paremini tagada põllumajanduslike väikeettevõtjate, kes on sageli ka perefirmad, kindlustatus sotsiaaltoetustega ELi vahenditest majanduskriisi ajal.
"Alamsaksi esinduse kokkusaamisel jäi mulje, et Saksa institutsioonidele on kodust prioriteedid ette antud ja nende järgi nad siis Brüsselis toimetavad," nentis Lääne-Virumaa naisliidu esinaine Marge Lepik.
EL kui huvide esindus
Muidugi on ühed olulisemad teeme ära!-tegijad Brüsselis umbes 15 000 lobisti, kes oma huvidest lähtuvalt annavad panuse vastuvõetavatesse õigusaktidesse.
Oli see ju saksa suurkaupmeeste tulemusliku lobitöö tulemus, et kõverate kurkide turustamine, mida on halb kasti pakkida, ära keelati.
Alates 1. juulist võib jälle kõveraid kurke turustada. See on vaid üks näide õigel ajal õiges kohas olemise olulisusest.
Kuna Euroopa Liidu otsustest 70% peavad teoks tegema kohalikud omavalitsused, siis nende roll ja kohalolu Brüsselis on väga tähtis, et ei võetaks vastu elukaugeid otsuseid ning õigel ajal saaks täiendusi ja parandusi teha.
Eesti Linnade Liidu esinduse ainus töötaja Ille Ainsaar teeb õigusaktidesse sisulisi ettepanekuid ja edastab neid meie delegatsioonidele, paneb infot Linnade Liidu kodulehele. Tema sõnul oleks esinduse töö hulga tulemuslikum, kui Eestis oleksid prioriteedid selgemalt määratud.
Praegu teeb selle valiku tema. Aitaks ka parem infoliikumine kodus nii ministeeriumide kui omavalitsuste ja nende katusorganisatsioonide vahel.
Infoliikumise kohta saime kohe konkreetse näite. Rakvere linnavolikogu liikmele Anne Nõgule oli suureks üllatuseks juba oktoobri algul toimuv Euroopa linnade ja piirkondade nädal, kus Rakveregi peaks osalema, aga millest ta polnud kuulnudki.
Otsi poolehoidjad
Eesti saadik Tunne Kelam ütles kohtumisel inimestevaheliste suhete tähtsuse kohta: "Inimlik mõõde ja isiklik diplomaatia on siin väga tähtis, kuna uute liikmesriikide vastu puudub siin huvi. Eriti väikeriikidel on seetõttu raske end nähtavaks-kuuldavaks teha. Võimalusi kohtumisteks on tohutult. Ise pead aktiivne olema."
Meie mureküsimusele suurriikide huvide domineerimise võimalusest vastas Kelam, et kunagi ei võideta toetust ainult oma riigi asja ajades. Igaüks peab otsima oma ideedele liitlasi, tegema koostööd, ei saa teistest üle sõita.
"Kõige paremini esindad siin Eestit, kui seisad ELi huvide eest. Näiteks prantslastel on palju rohkem erihuvisid kui meil. Meie peamised huvid on välis-, julgeoleku- ja energiapoliitika teostamine," rääkis parlamendi väliskomisjoni täisliige Tunne Kelam.
Tema sõnul ei saa praegu energiakomisjon isegi teada kolmandatest lepingutest, milliseid mingi liikmesriik on sõlminud kahepoolselt väljaspool ELi asuvate riikidega. Seepärast on ka välja pakutud, et Euroopa vajab ühist energialepingut.
Naised NATO peakorteris
Saksa naised olid koguni nii ettevõtlikud, et kauplesid välja külastuse NATO peakorterisse SHAPE'i (Supreme Headquartes Allied Powers Europe) Monsi - paika, kuhu satuvad harva isegi meie kaitseminister ja riigikogu kaitsekomisjoni liikmed.
Kohtusime sealgi eestlastega. Neid on seal vähe ja kõigil tööd palju. Kohtumisel kolonel Ants Kiviseljaga sai meile palju selgemaks Eesti kaitsekulutuste vajalikkus, missioonidel osalemine. Sealsete naistega kohtumisel adusime NATOs töötajate perede toetava rolli tähtsust.
Ükskõik, kus me ka ei käinud, selgus, et Eesti inimesed Brüsselis teevad väga tänuväärset tööd.
Kuna meie riik on väike, siis on meil oma inimesi seal palju vähem ning seda tublimad peavad nad olema.
Avaldas sügavat muljet nende pühendumus ja töötahe ning veidi kurvastas huvipuudus nende tegemiste vastu Eestis.
Heade sõnumitega kodu poole sõites oli omajagu kummastav lugeda esimesest näppusattunud päevalehest teravast keskustelust Eesti järgmise eurovoliniku koha üle.
Üsna vähe on lugeda asjalikke artikleid selle kohta, mida kas või see leping jõustumisel meie jaoks sisuliselt tähendama hakkab.
Meile räägiti ka võimalikust variandist, et volinikke võidakse edaspidi hakata jagama noorem- ja vanemvolinikeks. Milline hakkab olema meie hääl siis, kui ei lähe nii hästi, kui eelmine kord?
Tärganud ideed
Valdavalt haridusinimestest koosnev seltskond pidas õppereisi Euroopa Liidu institutsioonidesse väga kasulikuks. Leiti, et iga gümnaasiumiklass peaks käima klassiekskursioonide käigus ka korra Brüsselis.
Eragümnaasiumi direktor Anne Nõgu lubas hakata asja ajama, et õppekavva lisada kohustus tutvuda euroinstitutsioonidega kohapeal. Liiati kui koolis on nagunii Euroopa Liit valikainena õppekavas.
Rakvere kolledž leppis kokku Tunne Kelamiga Rakveres kohtumises. Euroteemalisi mõtteid liikus teisigi.
Näiteks võiksid meiegi eurosaadikud raadios-teles vähemalt kord kuus rääkida, mida nad seal teevad, tutvustada rahvale meie seisukohti, tuua niiviisi Brüsselit kodurahvale lähemale.
Ühine arvamus oli, et Brüsseli mastaapsust lihtsalt peab oma silmaga nägema. Ükski formaalsest tekstist tuubil brošüür-eurovoldik ei suuda edasi anda enda nähtut-kogetut.