Iga naine peab enda eest kindlalt seisma

Mammograaf. Foto: Henn Soodla/Pärnu Postimees

Eesti Vähiliidu meditsiininõunik Tiiu Tigane paneb südamele, et naised, kes on saanud kutse osaleda rinnavähi sõeluuringus, ei jätaks uuringule minemata, sest see haigus võib tabada igat naist.

Rinnavähki nimetatakse suurimaks naistetapjaks maailmas. Iga aastaga suureneb haigestumine rinnavähki ja haigestuvad järjest nooremad naised. Mis on selle põhjuseks?

Rinnavähk on tõepoolest esikohal surma põhjusena naistel vanuses 35-55 eluaastat. Hiljem tulevad juba muud põhjused, näiteks südameinfarkt.

Rinnavähki võib pidada tsivilisatsiooni- või heaoluriikide haiguseks. Kõige rohkem esineb rinnavähki Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Aasia ja Aafrika maades ei ole see haigus kaugeltki mitte esikohal.

Miks on kõrge elatustasemega riikides nii palju rinnavähki, selle põhjus on eluviisis. Süüakse liiga palju ja liiga rasvast toitu, liigutakse liiga vähe. Toit ei ole puhas, sisaldab rohkesti keemilisi aineid, mis paarsada aastat tagasi täielikult puudusid. Toiduahelasse sattunud mürgid, dioksiidid ja nitritid toimivad mürkidena.

Oma osa mängib ka kodukeemia, sest meie kodudes on kapid täis igasuguseid potsikuid, sealhulgas ohtralt aerosoole, mida sisse hingame. Aga kõik see ju mõjutab meid.

Ka stressil on tähtis osa. Seda on meie tänapäevaühiskonnas päris palju.

Milline oli rinnavähki haigestunud naiste vanus 20-30 aastat tagasi ja milline on see nüüd?

Rinnavähi esinemissagedus on viimase 30 aasta jooksul tõusnud kuni 40 protsenti. Näiteks 2008. aastal oli Eestis 598 uut rinnavähijuhtumit ja rinnavähki suri 233 naist. Juba mõnel aastal on diagnoositud 600 uut rinnavähijuhtu.

Väga palju räägitakse vajadusest rindu näiteks duši all kompida. Kui sageli peaks seda teadlikult tegema?
Seda nimetatakse rinna enesevaatluseks ja see on tõepoolest väga tähtis. Generatiivses eas naised ehk menstrueerivad naised peaksid rinnavaatlust tegema pärast menstruatsiooni.

Seda on kõige lihtsam teha, kui inimene on vannis või duši all ja ihu ning käed seebised, siis on hästi lihtne sõrmi üle rinna libistada ja kombata, kas rinnas on tükke või tihendeid.

Selleks on oma tehnika, kuidas rinna omavaatlust tehakse. Seda tehnikat on paljudes brošüürides õpetatud ja õpetuse leiab ka vähiliidu kodulehelt www.cancer.ee publikatsioonide alt. Sealt oleks õpetust kõige otstarbekam vaadata, sest ümber jutustada on keeruline.

Kuidas peaks käituma naine, kes on oma rinnast tüki avastanud?

Kui inimene vaatab oma rindu ja leiab, et seal on midagi kahtlast, ei tohiks hakata seda masseerima ega oodata, et ehk kaob ära, vaid tuleks kindlasti minna perearsti vastuvõtule ja paluda ennast saata mammo­loogi juurde.

On olnud juhtumeid, et 20ndates või varastes 30ndates naisele, kes on leidnud rinnast tüki, on perearst öelnud, et naine alles nii noor, pole tal mingit vähki. Hiljem selgub, et inimesel ikkagi oli vähk. Seda ei tohi lasta juhtuda.

Mina ütleksin, et iga naine peab enda eest kindlalt seisma ja neid rinnas olevaid tihendeid peab vaatama ikka spetsialist. Tõepoolest, noortel inimestel on need peaaegu alati healoomulised, aga vahel harva tuleb ette, et ei ole.