iDeal kampaania

Kavalantsumisest vanapaganluseni

Kaval-Antsu mängib Volli Käro ja Vanapaganat Velvo Väli.

FOTO: Rakvere Teater

Rakvere teatri "Kaval-Ants ja Vanapagan" jutustab lugusid, kus põrkuvad ahnus, nutikus ja lihtsameelsus ning pannakse proovile vaataja sisemine õiglustunne.


"Kui väike kiusab suurt, siis on komöödia, kui suur kiusab väikest, siis tragöödia," arvas "Kaval-Antsu ja Vanapagana" autor ja lavastaja Erki Aule.


Tõsi ta on, aga päris nii lihtsalt asjad tema lavastuses siiski ei käi. Kaval-Antsu ja Vanapagana loos on rohkem kihte.

Kuld kui kujutlus
Loo ja lavastuse, näitlejatööde, kunstniku, liikumisjuhi ja muusikakujundaja ühisest energiavoost sündinud tervikul on oma kummaline tragikoomiline lumm. Saalitäis lapsi kuulab nihelemata kaks tundi lugu, kus ühtegi sammu ei tehta lihtsalt selleks, et lapsi lõbustada.

Põhirõhk on kindlalt stooril ning kõik laval nähtav ja tehtav on kindlalt loo teenistuses. Lavastaja suhtub lapsesse kui arukasse ja võrdsesse partnerisse, keda pole vaja tiluliluga püüda. Ja lapsed vastavad/vaatavad siira huviga.

Volli-Käro (Kaval-Ants) ja Velvo Väli (Vanapagan) on ka suurepärased jutuvestjad ja pinevusehoidjad. Tegutsemine käib jutu juurde kerge jala ja kerge käega, napi liigutuse ja täpse pilguga. Plastiliselt ja ütlemata musikaalselt. Ei mingit liialdust, pigem muhe ja mõnus talitsetus või väike vimkalisus.

Kaval-Antsu ja Vanapagana tegutsemisruum (kunstnik Erki Kasemets) on väliselt minimalistlik, kuid vaimustav-nutikalt funktsionaalne. Otsekui maa alt nii otseses kui kaudses tähenduses ilmuvad kõik vajalikud riistad ja värgid lauanõudest mesitaruni, igaühel oma rõõmus kiiks juures. Ja kaovad jälle sinna tagasi, et mitte jääda tähelepanu kõrvale tõmbama. Kulda, mis kogu loo pöörlema paneb, oma silmaga näha ei saagi. Eks see olegi üks suur kujutlus, pelk vihin õhus ja mõtetes, mille eest ei saa tõelisi - ostetamatuid - väärtusi.

Rahvanaljanditel põhinevas lavaloos on Erki Aule teinud Kaval-Antsust ja Vanapaganast väärilised vastased. Kaval-Ants puistab Vanapaganale tüngasid lausa varrukast ja tuulutab kaasaegsetest majandusterminitest kantud põhjendustega tema kullakotti. Kuna sündmused kisuvad kohati üsna karmiks, võiks vaesest Vanapaganast lausa kahju hakata, kui tegu oleks pelgalt suure tohmaniga.

Aga Vanapagana lihtsameelse fassaadi ja heauskse silmavaate taga liigutab ajuti midagi tumedat ja võimsat. Nagu uinuv vulkaan annaks endast märku ähvardava kõminaga ja muuseas meeldetuletamisega, kuidas oli ikka selle laisa sulasega, kelle nahast sai hobusele hea sadula, ja selle toimetuste edasilükkajaga, kes sai elusalt mulla alla pistetud.

Sel taustal saavad Kaval-Antsu võitlused rahaahnuse kõrval fataalse mõõtme - kui eksid ja fantaasia veab alt, on su päevakesed loetud.

Kui erapooletult vaadata, on Volli Käro Kaval-Ants ja Velvo Väli Vanapagan täitsa toredad ja heasüdamlikud mehed, üks vähe laisk ja palju ahne, teine palju kergeusklik, aga õige hea südamega, kui just sulane kopsu üle maksa ei aja - siis juhtub lihtsalt tööõnnetus.

Kokkulepped + fantaasia
Selle Vanapagana intuitsioon on tugevam kui lihtsameelsus ning mine tea, ehk pole kelkimine vanapaganatelegi päris võõras. Pole ju Kaval-Ants haige eelkäija hauda ega seanahavedajast sadulat oma käega katsunud. Aga rahapada on siinsamas ning kompensatsioonide väljamõtlemises annab Kaval-Ants poliitikutelegi silmad ette.

Erki Aule lugu ja lavastus hoiavad head tasakaalu - kuigi näiliselt juhib Ants 10:0, ei käi mäng sugugi nii ühte väravasse. Tegelikult venitab ta vaid Vanapagana kannatlikkust ning ergutab tema siirast uudishimu. Kui Kaval-Ants vindi viimaks üle keerab, nii et vaataja sisemine õiglustunne loodab kiusajale karistust, saabub fataalne-letaalne lõpp, mis pöördub õnnelikult kavalantsumist kinnitavaks moraaliks. Vanapaganluse üle võib igaüks ise järele mõelda.

Nagu heaks tavaks, ei lõpe Rakvere teatri lastelavastused teatrisaalis. Seekord tuleb kavalehel kaasa lauamäng "Virkus", kus "nagu eluski on kõik kokkulepete ja fantaasia teha".

Tagasi üles