Veemajanduse arendamine Lääne-Virumaal edeneb

Aastakümneid inimesi teeninud pumbakaevud asenduvad kaasaegsemate võimalustega. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Need Lääne-Virumaa omavalitsused, kes Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi esimeses taotlusvoorus veemajanduse infrastruktuuri arendamise projektide elluviimiseks raha said, on asunud kohalikku veemajandust edendama

Tänavu märtsikuus käivitunud ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetatava Väike-Maarja veemajandusprojekti ehitus- ja projekteerimistööde vastu tuntakse elavat huvi.

Väike-Maarja abivallavanem Kaarel Moisa rääkis, et 17. septembri seisuga on ehituse hankedokumendid välja võtnud 19 ja inseneri hankedokumendid seitse ettevõtet. Pakkumised peavad laekuma septembri lõpuks.

Väike-Maarja alevikus on kavas rekonstrueerida-ehitada 7,8 kilomeetrit vee- ja 5,9 kilomeetrit kanali­satsioonito­rustikku ning rajada kaks reovee ülepumplat.
Ühtekuuluvusfond toetab töid maksimaalselt 37 miljoni kooniga, millele peab lisanduma vähemalt 23,93% ulatuses omafinantseering.

Tapa abivallavanem Teet Koitjärv rääkis, et lõpusirgele on jõudmas reoveepuhasti keskkonnamõjude hindamise algatamine ning riigihanke ettevalmistamine.

Hanked käivad
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus katab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ligi 92 miljonit krooni, millele lisandub Tapa valla osa kuni 35 miljonit krooni. Projekti taotlusejärgne kogumaksumus on üle 135 miljoni krooni. Tapa veemajanduse uuendamise käigus ehitatakse isevoolset kanalisatsioonitorustikku 11,5 km, joogiveetorustikku 8 km ja viis reoveepumplat.

ASi Rakvere Vesi juhataja Urmas Krikk ütles, et Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti käigus asendatakse kõik 30 aastat vanad ja vanemad vee- ja kanalisatsioonitorustikud.

Kanalisatsioonitorustikke paigaldatakse 27 kilomeetrit ja renoveeritakse 13 kilomeetri ulatuses. Ehitatakse 9 kilomeetrit sademevee torustikke. Joogiveetorustikke paigaldatakse 31 km ja renoveeritakse 10 km ulatuses. Vee- ja ka­nalisat­siooni­süsteemiga ühendatakse Sõmeru, Näpi ja Roodevälja asula.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas toetada Rakvere linna reoveekogumis­ala veemajandusprojekti 207 122 106 krooniga.
Kokku läheb ettevõtmine maksma 316 201 208 krooni ja peaks olema lõpetatud enne 2012. aastat, kõige ulatuslikumad tööd tehakse 2010. aastal.

Tamsalus projekteeritakse
Tamsalu veemajanduse arendamine on staadiumis, kus tehakse projekteerimistöid. Projekteerimise hanke võitis AS K&H.
Tamsalu valla ehitusspetsialist Mati Tamm rääkis, et projekteerimistööd valmivad novembri lõpuks. "Ehituse han­ge korraldatakse aasta lõpus ja töödega alustatakse 2010. aasta kevadel," ütles Mati Tamm.

Tööd tehakse kahes etapis: kõigepealt raudteest põhja poole jäävas Tamsalu osas ja Sääse alevikus ning seejärel Tamsalus raudteest lõunas ja puhastusseadmete juures. Valmima peaksid need 2011. aasta lõpuks.

Tamsalu ja Sääse veemajandusprojekti raames rekonstrueeritakse rohkem kui 4,6 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku ja ehitatakse enam kui 4,4 kilomeetrit uut. Lisaks rekonstrueeritakse puhasti. Joogiveetorustikku rajatakse 4,7 kilomeetrit ja rekonstrueeritakse 4,3 kilomeetrit. Ehitatakse neli uut pumplat ja kaks rekonstrueeritakse.