Väike-Maarja lasteaias on käes lõunaune aeg. Väikeste toolide peal keset liiklusvaipa Kaja Tederiga sosistades
saab selgeks, et väikeste laste maailmas ongi palju saladusi.
Õpetaja Kaja salajutud väikeste maailmast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal valiti aasta õpetajaks lasteaedade valdkonnas Väike-Maarja lasteaia õpetaja Kaja Teder. "Ma väga siiralt tänan oma kolleege selle eest. See oli nende otsus, olen nendele väga tänulik," viitab õpetaja Kaja sellele, et lasteaed teda kandidaadiks esitas. Väike-Maarja lasteaed on tema hinnangul töötamiseks väga tore koht. "Meil on siin kõik nii tore."
"Arvan, et teadsin seda juba 10aastasena, et tahan lasteaias töötada," ütleb ta. Omi mängukanne ta siiski ei kantseldanud. Päris lapsena mängis hoopis traktoritega. Ja ühel hetkel tahtis saada koguni ehitajaks.
Kaheksa aastat Väike-Maarjas ja enne seda Haljala lasteaias töötanud Kaja Teder nõustub, et tegu ei ole kerge tööga, ise samas rõõmsalt naeratades.
Eelmisel aastal lõpetanud rühma saatis ta kevadel kooliõpetajatele edasi. Nüüd on ta mõne nädala koos lasteaias olemist õppinud kolmeaastastega. "Kui on noorem rühm, olen väiksem laps. Vahepeal olin suurem laps, nüüd muutun jälle väiksemaks tagasi," kirjeldab ta.
Tema rühmas on umbes kakskümmend last, mitu neist on olnud sõimerühmas, teistele on tegu esimeste nädalatega täiesti uues majas.
"Praegu õpime, kuidas hakkama saada võõraste täiskasvanute, teiste laste ja iseendaga. Kodus on hoopis teine maailm. Sa oled ju nii väike ja see on täiesti uus maailm. Teised reeglid, kõik teistmoodi. Kodus peab arvestama oma asjadega, siin hoopis teistsuguste asjadega. See on lapsele raske," jutustab õpetaja Kaja.
Ja toob näiteks, et koos sööminegi on alguses raske. Mõnel aastal ei taha lapsed mitu nädalat lasteaias korralikult süüa, sest sotsiaalne tegevus, kus ühel ajal tuleb lusikaid hakata tõstma, on võõras ja arusaamatu. Tänavu on lasteaiauusikud siiski isukalt sööma asunud.
Saladused
Saladus nr 1. Lastele meeldib kõige rohkem mängida. "See peab olema kavalus, et ta õpib mängides. Osata seda üles ehitada, et ta tegelikult ei tea, et ta õpib. See kavalus tuleb kogemustega, seda ei õpi."
Saladus nr 2. Lapsed kuulavad meeleldi jutte. "On suur vahe, kas loed ette või jutustad. Kui loed ette, siis keegi ikka niheleb, nii kui jutustama hakkad, muutub kõik justkui võlumaailmaks. Iga päev peab jutt olema samasugune ja muuta ei tohi tekste. Tore on vaadata, et väike laps hakkab mõne koha peal kartma, aga mida rohkem ta seda kuulab, seda julgemaks muutub. Ja kui suurem on, siis enam ei karda, kui lugu vahepeal koledaks läheb."
Muide, paar aastat tagasi üks sportlik ja pikka kasvu poiss, keda huvitas Kalevipojaga seonduv, teatas: "See Kalevipoeg oli kõva mees küll, aga kui mind näeb, hakkab nutma."
Saladus nr 3. Tüdrukud on tüdrukud ja poisid on poisid. "Poisid on tõepoolest tehtud koerast ja hännast ja tüdrukud suhkrust ja jahust. Tüdruk paneb ikka nuku vankrisse või voodisse ja poisid kimavad autodega, puristades tatti, kuigi pole seda enne kusagil näinud."
