Hinnasõda viib lehmad lihakombinaati

Üha rohkem lehmi viiakse lihakombinaati.

FOTO: SCANPIX

Kunstlikult alandatud piimahind võib veelgi vähendada toorpiima kokkuostuhindu, kardavad talunikud, kes viimasel ajal oma arvete maksmisega enam kuidagi toime ei tule. Pankrotid võivad suretada kodumaise tootmise.


"Me rügame mehega kella vaatamata, et tuleks kuidagi ots otsaga toime," kirjeldas taluniku elu Rägavere vallas 85 lehmaga piimafarmi omanik Sirje Pahtma.

Ja tunnistas, et tunneb 25. septembri ees hirmu, sest iga kuu sellel kuupäeval teatab piimakombinaat uue kokkuostuhinna.

"Tõenäone, et praegu võib see vaid langeda," kurtis talunik, kelle farmi piima ostab AS Maag Piimatööstus.

Võlad inkassofirmale

Parim hind, mis väiketootja viimasel ajal piima eest saanud, on jäänud veidi alla kolme krooni.

"Liisingumaksed olen senini suutnud tasuda, aga jooksvad arved jäävad pidevalt võlgu," rääkis ta.

Pahtma sõnul toob juba väike võlg kaasa närvipingeid. "Loomsete jäätmete töötlemise tehasele 600kroonise arve tasumise tähtaeg läks üle, kui maksta tahtsin, öeldi, et enam ei saa, sest võlg on antud sissenõudmiseks inkassofirmale."

Kadrina vallas tegutseva Saaremetsa piimafarmi juhataja Ain Altermann on kindel, et piima ümber toimuv toob varem või hiljem kaasa pankrotilaine.

"Aga vaevalt et põllumajandus välja sureb, kel raha, saab odavalt maa ja vara kätte," arvas ta. Ning ostjad ei tarvitse olla Eestimaalt.

Praegu on piimaturul jäme ots kaubanduskettide käes, kes dikteerivad hinna.

Mida annaks piimatootjal endal olukor­ra muutmiseks ette võtta? Kas neid aitaks ühistegevus, mis toimib nii hästi Põhjamaades?

"Eesti põllumees on ühistute asjus paraku leige, kahjuks on nii mõnelgi omakasu tähtsam kui ühise asja nimel tegutsemine," sõnas Altermann. Ja li­sas, et põllumehe nõrkust osatakse piimasõjas hästi ära kasutada.

Virumaa Põllumeeste Liidu juhataja Ülo Niisukese andmeil ei ole praeguse olukorra jätkudes piimaturul kaugel aeg, kus farmid pankrotti lähevad ja piima hakatakse mujalt sisse tooma. Kari väheneb järjekindlalt.

Kroon talumehele

"Tänavu 15. septembriks oli meil juba üle 6000 lehma vähem kui mullu, loomad veetakse lihakombinaati," teadis Ülo Niisuke.

Kuigi liit on otsinud võimalusi eksportida piima Soome, ei ole see õnnestunud. "Soome lihtsalt ei lase meid oma turule," nentis Niisuke.

Ülo Niisuke rääkis, et koos Eesti Piimatootjate Koostöökoguga (EPIKO) tahetakse rajada põllumeestele oma piimatööstus. "Kahjuks riigi garantiid meil veel ei ole," tunnistas ta.

Põllumeeste organisatsioonide ja ASi Tere ettevõtmisel alustati septembris kampaaniat Eesti Piim. Liitrise kilepaki müügihinnast peaks üks kroon laekuma piimatootjate arvele.

Esialgu tahetakse aidata Hiiumaa talunikke, kes on kõige rohkem hädas, hiljem aga teisigi. Rakveres müüakse Eesti Piima kilepakki Selveris 7,50 krooni eest.

Reede hommikul oli vähemalt kastitäis piimapakke ostja leidnud.

Üks kampaania korraldajaist, EPIKO üks juhtidest Üllas Hunt on esialgsete tulemustega rahul.

"Inimesed, kel vähegi võimalik, võiksid toetada Eesti Piima ostes krooniga kohalikke talunikke. Küsige poes kindlasti Eesti Piima," soovitab ta.


Tagasi üles