Andrus Kuzmin: Idarindel muutusteta

Andrus Kuzmin. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti vabariigis pole siiamaani muutunud 90ndate alguse mentaliteet ja korruptsioon jätkub täie hooga. Nimelt kuulutas kultuuriministeerium 2009. aasta hakul välja ringhäälingulubade konkursi, mille viimane taotluste esitamise päev oli 22. juuni.

Ringhäälinguseaduse järgi on kultuuriministeeriumi ringhäälingulubade komisjonil aega otsustamiseks kolm kuud. 22. septembril te­gigi kultuuriministeerium konkursi tulemused teatavaks.

Virumaal eksisteerib kaks sagedust, mis on kohaliku raadiojaama kasutuses: 100,4 MHz Ida-Virumaal ja 92,5 MHz Lääne-Virumaal. Konkursiga sai need sagedused OÜ MKS Grupp.

Vaatame ajalugu

Kuni 2000. aastani töötas OÜs Pandivere Raadio, mis väljastas Raadio Viru nimelist programmi, kokku kaheksa inimest: Ringo Voosalu (reklaamijuht ning vahepeal ka tegevjuht), And­res Kukk (programmijuht, diskor), Maris Marko (uudised), Tiina Tomps (uudised), Andra Nurga (uudised), Tanel Raudla (diskor), Arti Mägi (diskor), And­rus Kuzmin (diskor) ja lisaks ridamisi kaastöötajaid.

Kõikide töötajatega oli sõlmitud tööleping. Raadiojaama omanduses oli saatjaid ja antenne ning tollal küllaltki head stuudiotehnikat. Lisaks täiendati raadiojaama fonoteeki pidevalt legaalsete heliplaatidega.

2000. aastal müüdi raadiojaam väga segastel asjaoludel. Ametlikult loobus Pandivere Raadio OÜ sagedustest ja läks pankrotti ning kultuuriministeerium korraldas nendele sagedustele konkursi, kuid tegelikkuses toimus siiski fiktiivne konkurss, kus oli vaid üks osaleja - MKS Grupp OÜ. Tehingu hinnaks oli üsna usaldusväärsete allikate andmetel 60 000 krooni.

Uus omanik Sergei Smirnov ei soovinud ametliku töölepinguga kedagi peale programmijuhi tööle võtta. Töötajad pidid FIEdeks hakkama ning seejärel tehti nendega töövõtulepingud.

Kaheksast töötajast jäeti tööle seitse (Tiina Tomps jäi välja). Kaks kuud hiljem lahkusin mina, sest töötasu ei rahuldanud ja alguses kokkulepitud tingimusi ei täidetud.
2002. aastal lahkus raadiost Arti Mägi ja aasta hiljem programmijuht Andres Kukk. Tema asemele asus Tanel Raudla. 2003. aastal lahkus ka Maris Marko, kuid jäi kaastööd tegema.

Seega oli kaheksaliikmelisest raadioperest saanud kaheliikmeline. Selleks ajaks oli Sergei Smirnov maha müünud juba Rakvere saatja (ligikaudne hind 40 000 kr) ja antenni (ligikaudne hing 80 000 kr + 20 000 kr paigaldus). Jõhvi saatja lasti ära varastada (kui lasti muidugi) ja antenn oli amortiseerunud. Uusi saatjaid renditi hinnaga 7000 kr kuus saatja kohta.

Tanel Raudlal ja Andra Nurgal käis vahepeal abis programmi tegemas mitu tegelast. Aga mis on põhiline - Sergei Smirnovil oli moto, et töötajad ei saa raadiot teha raha teenimise eesmärgil, vaid ikka selleks, et mõnu tunda, ehk siis võtame tööle noori ja maksame neile minimaalselt.

Kogu see poliitika viis selleni, et ka Andra Nur­ga ning Tanel Raudla lahkusid raadiost.

2007. aastal tegi Sergei Smirnov mulle taas kord ettepaneku raadio juhtimine enda kätte võtta. Kaalusin seda päris pikka aega ja otsustasin pakkumise vastu võtta, sest lootsin, et ehk on Smirnov vahepeal aru saanud, et raadio ei ole põhjatu kaev, kust raha oma tasku kühveldada.

Alustasin oktoobrikuus päris üksinda. Paar nädalat hiljem tuli proovima üks noormees ja siis üks tütarlaps uudiseid lugema. Kuigi ma oleksin eelistanud küll täiskasvanud töötajatest kollektiivi ning proovisin seda seletada ka Sergei Smirnovile, jäi see kahjuks töötasu taha pidama.

2007. aasta sügisest kuni 2008. aasta kevadeni käis raadiost läbi ridamisi inimesi, kes kõik tegid tööd sisuliselt aitähi eest. Nende hulgas raadioajakirjaniku kogemustega Sulev Kool ning üsna suure sõnavara ja kõrge haridusega Tauno Üllaste, kes tõi ka raadioeetrisse Juku-Kalle Raidi.

Sergei Smirnov ei sekkunud programmi kuni 2008. aasta kevadeni, mil raadio taas kord tema nimele tagasi kirjutati. Vahepeal oli raadio omanik Edgar Savisaar. Minu nägemus sellest, miks raadio Smirnovi nimele tagasi kirjutati, oli ilmselt plaan minust kas siis lahti saada või mind talitseda.

Nimelt võtsin ma aeg-ajalt üsna teravalt sõna keskerakonna sigatsemiste kohta ja ega ka Juku-Kalle Raidi raadioeetrisse laskmine ilmselt hr Savisaarele rõõmu ei valmistanud.

Savisaar aga kogenenud sulina ise mind "korrale kutsuda" ei soovinud. Nii ma siis 2008. aasta suvel raadiost skandaaliga lahkusingi.

Riigihangete "võidud"

2008. aasta suve lõpust oli raadio antud rendile Arka Agentuurile. See oli omaette tsirkus ja kestis vaid 2008. aasta detsembrini.

2009. aasta algusest toimetas raadios Kaido Kaasik oma firmaga ja raadio seis hakkas paranema.

2009. aasta kevadel müüs Smirnov aga raadio maha Ida-Virumaa kroonimata korruptsioonikuningale Nikolai Ossi­penkole väidetavalt 350 000 krooni eest.
Uus omanik tegi Kaido Kaasikule ettepaneku jätkata programmi juhtimisega tingimusel, et Kaido astub keskerakonda. Kaido loomulikult keeldus ja temaga lõpetati töösuhe.

Praegu töötab raadios kolm-neli noort inimest, kellest vaid ühel on pikem kui aastapikkune raadiotöö kogemus.
Eeter on täidetud põhiliselt lapselike raadiohäältega ning helikvaliteet ja programm on äärmiselt jubedad.

Selle kõige valguses tundub rohkem kui imelik, et kultuuriministeerium pikendas MKS Grupi ringhäälinguluba. Siin on kaks võimalikku põhjust.

Esimene on see, et ringhäälingulubade väljastamiskomisjon ei tee oma tööd vajalikul tasemel, ja teine ... Ei tahaks muidugi kedagi süüdistada, aga kui mõtlete Ossipenko peale ja siis riigihangetele, mis ta "võitnud" on, siis kas teil ei teki mingeid kahtlusi? Minul igatahes tekkisid.

Lisaks kandideeris samadele sagedustele Saundland OÜ, kuhu oleks tööle võetud enamik endiseid raadiohääli ning mis oleks kindlasti suutnud kordades kvaliteetsemat programmi pakkuda.

Minu teada soovis ka AS Trio neid sagedusi ning antud situatsioonis oleks olnud isegi see parem lahendus, kui endiselt Virumaal sageduse lohakile jätmine.