Anne-Liisi Laaneste on paljudele virumaalastele tuttav õpetaja. Aasta tagasi loodud Rakvere koolitusfirmalt Caligo ostavad keeletunde ka Lääne-Viru üldhariduskoolid.
Õppimisest ei pea kunagi loobuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks te aasta tagasi Caligoga alustasite?
Et pakkuda aktiivõpet nendele inimestele, kellele ei sobi klassikaline õppimismeetod, kes tahaksid teistmoodi ja põnevalt õppida, ja ka sellepärast, et pakkuda võimalust koolilastele ja väiksematele õpitut täiendada.
Mida on õpetamine teile andnud?
Osalt olen oma õpetaja-aastate jooksul kannatlikumaks muutunud. Ma arvan, et see on andnud mulle ka avarama hinge. Iga kord, kui mulle tuleb uus õpilane, on temalt palju õppida. Ja iga kord, kui kursus või klass lõpetab, olen kurb oma õpilastest lahkumise pärast. Aga iga õpilasega olen palju uut kogenud ja teada saanud.
Miks te kasutate teistsugust õpetamismeetodit?
Kuna enne Caligo loomist olin töötanud üsna pikka aega õpetajana, oli silma jäänud see, et tavaliselt mehed ei tule eriti meelsasti keelekursusele. Nad tulevad siis, kui häda on väga suur, ja ega nad seal eriti käia ei taha.
Juhuslikult oli mul korraldada aga selline kursus, kus pooled osalejatest olid mehed. Ja nad pakkusid välja teha üks tund hoopis õues ATVdega sõites. Tund kukkus välja väga edukas, osalejad olid motiveeritud ning õppimine sujus paremini kui umbses klassiruumis.
Aga ometigi kõigile ei sobi ka selline õppemeetod.
Jah, osa minu õpilasi on ka öelnud, et vahest kasutaksime tihedamini õpikut ja teeks vähem muid tegevusi. Arvan, et nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka arvamusi ja viise, mis neile õppimiseks sobivad.
Minu meetodid on välja kujunenud kogemuse põhjal, pannes tähele seda, kuidas on õpilased vastu võtnud uusi meetodeid ja milline on tagasiside.
Miks pole paljud avatud enesetäiendamisele? Lisaks rahalistele põhjustele.
Ma arvan, et mingi osa inimestest ei pea seda väga oluliseks, väärtustatakse rohkem näiteks reisimist ja meelelahutust.
Seega õppimist vastandatakse meelelahutusele?
Ka täiskasvanutel tekivad seosed kodutöö ja igava klassiruumiga, kui nad mõtlevad õppimisele. Või ei ole süvenetud sellesse, mida pakutavad kursused endast kujutavad.
Kindlasti ei koosta koolitusfirmad kursusi üldhariduskooliga sarnaselt. Loomulikult on osa kursuseid akadeemilisemad, aga suurem osa meie kursusi on kokku pandud nii, et huvilistel oleks ka alternatiivne teadmiste omandamisviis.
