Sven Kesler: Farss Aavere hooldekodu ümber

Foto: AFP / Scanpix

Samal teemal 19. septembri VTs Valdu Toomla artikkel "Koostöövalmidus ja ettevõtlik­kus tõid edu" ning juhtkiri "Või­dab see, kel rohkem huvi".

Sotsiaalministeeriumis val­mis 2006. aastal "Riik­like erihoolekandeasutuste ja -teenuste kava".

Asutati AS Hoolekandeteenused (edaspidi AS), millele allutati kõik erihooldekodud. Kavas nähakse ette tulevikumudel erihoolekande korraldamiseks, uute peremajade ja tegelusmajade rajamiseks ning tuuakse välja investeeringute vajadused, objektide järjekord jne.

Üks kirjeldatud ja esmajärjekorras reorganiseerimisele kuuluv piirkond on konkreetselt Väike-Maarja kant. Veel on kirjas, et hoolekandeasutuse asukoht Väike-Maarja piirkonnas täpsustatakse enne reorganiseerimiskava kinnitamist.

Aavere hooldekodu sattus Vaosse 1996. aasta märtsis pärast põlengut. Kiiresti leiti koostöös vallaga lahendus ja hooldekodu paigutati endisesse lasteaeda. Hiljem osteti Vaos asuv endine kontorihoone (mitte mõisahoone, nagu ekslikult arvatakse).

Elanikud olid otsuse vastu, kuid riigi esindajad rahustasid halbade mõjude kartjaid, lubades investeeringuid ja töökohti. Lisaks ostetigi praegune päevakeskus-saun ja 18 korteriga elamu. Juba siis oli plaanis rajada Vao parki oma kinnistule neli peremaja.

Suhted otsustavad

5. märtsil 2009 kinnitab va­bariigi valitsus erihoolekandeasutuste, sealhulgas Tapale rajatava, investeeringute kava. 12. märtsil algatab Tapa vald ASi taotlusel detailplaneeringu.

Maavanem Urmas Tamm kuuleb toimunust kohtumisel ASi esindajatega alles 28. märtsil ja helistab kohe Väike-Maarja vallavanemale, kes veel ei tea asjast midagi. Ei pidanudki teadma, sest plaanist Tapale kolida ei teadnud ka tollane hooldekodu direktor!?

Algab Väike-Maarja vallavalitsuse kirjavahetus ja kohtumised ASi juhtide ja sotsiaalministeeriumi esindajatega. Asjatult! Selgust lisab salakokkuleppele asjaolu, et ASi Põhja piirkonna juht, Tapal elav Liina Lanno on endine Imastu kooli-kodu direktor.

Imastu kool-kodu on ASi hallatav asutus. Tapa vallavanem Kuno Rooba juhib aga Imastu Kooli Seltsi, kes rendib ASilt kooli-kodu ruume. Ring saigi täis!

Otsitud põhjendused

VT-l on õigus selles osas, et volikogu laiendatud istungil Vaos lasti ainult auru välja, sest kõik oli varem otsustatud.

Korduvatele küsimustele, mille alusel otsus langetati ja miks ei teavitatud Väike-Maarja valda kavandatust, sisulist vastust aga ei saadudki.

Näiteks võrdles AS asukoha valikul Vao küla Tapa linnaga, kuigi asukoht Tapal jääb samuti mitme kilomeetri kaugusele keskusest, linna piirile. Väike-Maarja ja Tapa on võrreldavad tõmbekeskused. Mõlemad on olnud 60ndatel rajoonikeskused, sellest ajast pärineb ka praegune infrastruktuur, samuti on sarnased pakutavad avalikud teenused.

Äsja avaldatud Geo­media uuringus omavalitsuste arenguvõime ja suutlikkuse kohta asetseb Väike-Maarja 43., Tapa 67. kohal. Aluseks on võetud neli viimast aastat ja 28 objektiivset kriteeriumi. Mida peaks Väike-Maarja vald veel tõestama?

Raha ei loeta

Hooldekodu Tapale viimine on kõiges nullist alustamine. Milleks? Vaos on kõik vajalikud tingimused arendamiseks olemas. Riik on teinud suuri investeeringuid hoonetesse, on olemas maa, laienemisvõimalus, vajalikud kommunikatsioonid, 37 kogenud ja väljaõppinud töötajat, elanike ja valla toetus.

Hoolealused saavad jõukohast tööalast rakendust, vallal on olemas edukaks toimimiseks vajalik infrastruktuur, koostööd tehakse ühise päevakeskuse raames. Võib öelda, et piirkond ja hoolekandeasutus hingavad ühes rütmis.

ASi juhid tunnistavad ka ise, et ei näe tulevikus rakendust mahajäetavatele hoonetele.

Rahandusministeeriumi esindajast ASi nõukogu liige arvas Vaos hoonete mahajätmisega riigile tekitatava võimaliku rahalise kahju kohta, et tegemist on Eestis levinud praktika ja paratamatusega.

Järelikult nii peabki!

Hooldekodu lahkudes kukub Vao küla infrastruktuur tõenäoliselt kokku. Lisaks lisanduvatele töötutele lakkab toimimast kortermajade keskküttesüsteem, mille mahust üle 50% kasutab hooldekodu.

Jadana satuvad inimeste lahkudes löögi alla kauplus, saun, kool jne. Inimesed võõranduvad võimust. Eesti saab kõigele lisaks veel ühe tondiküla juurde. Tapa aga ei kaota planeerimisprotsessis midagi - tuleb hooldekodu, on hea, kui ei tule, ei juhtu ka midagi.

Hoolealustest ei hoolita

Vao koosolekul küsisin ASi esindajatelt, kas nad on uurinud, mida hoolealused äraviimisest arvavad. Vastati, et seda ei peetud vajalikuks. Samas on kavas just rõhutatud kliendikesksust.

Kahjuks ei mõisteta olulisemat, et Vao on olnud juba aastaid hoolealustele kodu. Töötajad ja hoolealused ei ole asjad riiulil! Lugege ühe hoolealuse kommentaari VT laupäevasele artiklile. Nende Tapale üleviimine on sisuliselt deporteerimine.

Mis saab edasi?

Nii kaaluka otsuse langetamise aluseks ei saa olla kellegi subjektiivsed huvid või asjaolud. Sõltumata sellest, et otsus on langetatud, ei peaks Väike-Maarja vald sellega leppima. Tuleb ära kasutada kõik seaduslikud võimalused hoolealuste, töötajate ja teiste Vao elanike eest seismiseks ning juhtida tähelepanu riigi ja ELi raha väärkasutamisele ja raiskamisele.

Keegi peab ka tekkinud olukorra eest vastutama! On olemas uuriv ajakirjandus, õiguskantsler, riigikontroll ja kohus. Kindlasti on tee tõe juurde pikk ja vaevaline, kuid õigluse huvides ja oma elanike kaitseks tuleb see läbi käia!

Virumaa Teataja reeglina ei avalda valimiseelsel ajal kandideerijate artikleid arvamusküljel, kuid antud juhul otsustas toimetus teha erandi, pidades vajalikuks anda Sven Kes­lerile sõna olulise teema käsitlemisel.