Küsitlus: Kas ravimeid peaks müüma ka poes?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Virumaa Teataja
Copy
Apteek..
Apteek.. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kas teie meelest peaks ravimite kättesaadavust muutma paremaks, lubades neid müüa ka näiteks poes ja perearstikabinetis?


Oleg Gross

ettevõtja

Miks mitte teha inimestele esmaste ravimite kättesaadavust mugavamaks. Kui ravimi ostmiseks pole retsepti vaja ja see on pakendatud, on tegemist nagu iga teise kaubaga - miks ei võiks see siis kauplusest kättesaadav olla. Müüjaid mõjutaks ravimite müük kindlasti, sest sortiment läheb laiemaks, aga nii või teisiti sortiment kauplustes uueneb. Mina igal juhul tervitaksin sellist võimalust.

Ravimitel on peal õpetused ja ei maksa arvata, et inimene keskmiselt nii rumal on, et ei suuda endale vajalikku valida. Kui ta otsustab mingi ravimi võtta, siis ta teab, mida ostab ja on eelnevalt selle kohta infot saanud. Ja ravimit peab inimene siiski tahtma osta, mitte, et see talle reklaami abil pähe määritakse.

Kui müügiõigus laieneks ka kauplustele, mõjutaks see kindlasti ravimite hinda odavuse suunas - suurtel poekettidel on müügikulud väiksemad, apteekidel on käive väiksem ja juurdehindlused paraku suuremad.

Sirje Korsten
Vinni perearst

Minu isiklik arvamus on, et ravimid peaksid jääma apteekide pärusmaaks. Kindlasti ei saaks perearstid endale võtta ravimimüügi funktsiooni, sest perearstidel on niigi ravimise, ennetamise ja tükati ka sotsiaaltöö funktsioon.

Pigem tuleks keskenduda sellele, et väikesed apteegid jääksid maapiirkondades alles - seal, kus on perearstikeskus, peaks olema ka apteek.

Samuti ei pea ma õigeks, et ravimeid saaks poest osta - kes siis lõpuks vastutab selle eest, kes soovitab inimesele ravimeid?

Sellest võib tekkida probleeme ja kõik ei pruugi minna nii valutult, sest meie inimesed ei ole piisavalt haritud ravimite osas. Nii mõnigi kord, soovitades kas või lihtsat ravimit peavalu vastu, ei ole patsient sellest varem midagi kuulnud. Ravim jäägu apteeki ja väikesed apteegid jäägu maale.

Helgi Vester
Kondivalu apteegi juhataja Rakveres

Minu seisukoht on ikkagi see, et ravim peaks olema apteegis. Loodustooteid, toidulisandeid müüvad praegu enamasti suured kaubandusketid ja need võivad igal pool olla, aga sealgi on näha, et inimesed ostavad loodustooteid apteegist.

Miks peab olema ravim toidupoes? Meil on väljakujunenud apteegivõrk Eestis olemas, iseasi, kas valitsuse otsused on olnud õiged, sest mõningad on viinud selleni, et maaapteeke on ridamisi kinni pandud kõrgete nõuete pärast.

Ma siiski ei leia seda, et esmased ravimid peaksid olema külapoes kättesaadavad - samas lähevad ju külapoedki järjest kinni. Eesti Post on samuti soovinud ravimeid müüa, aga ka postkontoreid pannakse maal reastikku kinni.

Võib-olla maaapteegi olukorda selline probleemitõstatamine ei lahendaks. Ma ei näe, miks ei võiks olla igal inimesel kodus aspiriin, paratsetamool, rullside, leukoplaaster, desovahend, titaga peres paratsetamooli suspensioon - ei ole ju suur kulu, see peaks olema igas peres olemas. Kellel on peavalu, võiks paratsetamooli hoida oma ridikülis.


Pood mõtleb, et võtab ravimid sisse, kuid ei mõista, mis sellega kaasas käib. Meil on range kord, peab olema õppinud personal, poel tuleks sel juhul palgata farmatseut, proviisor, peab täitma samasuguseid tingimusi kui apteegis - osa ravimeid külmkapis. Poode tuleks siis samuti kontrollima hakata nagu apteekegi.

Märksõnad

Tagasi üles