/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2008/05/25/44246t1h5acd.jpg)
Alati ei pea elamuse saamiseks sõitma kaugele, vaid võrratu puhkuse võib veeta ka lõunanaabrite juures. Eriti siis, kui ei ole seal kaua käinud.
Baltimaade suurim linn Riia väärib avastamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti pealinna Riiga viivad Tartust, Tallinnast ja Pärnust bussid, Tallinna lennujaamast lennukid ja Valgast ka rongid.
Praegu pakutakse Tallinnast Riiga mugavat ja võrdlemisi odavat bussireisipaketti - edasi-tagasisõit kahele ning üks öö odavamas hotellis maksab vaid 1550 krooni. Kui sõita mitmeks päevaks või valida kallim ööbimiskoht, siis mõnevõrra rohkem.
Odavaima üheotsa bussipileti Tallinnast Riiga saab kätte aga ka kahesaja krooni eest.
Riia on Baltimaade suurim linn. Linna ametliku kodulehe andmetel elab seal umbes
750 000 elanikku.
Suurusele vaatamata tundub Riia siiski turvaline ja rahulik, kohati isegi vähem närviline kui Tallinn.
Naaberriigi raskest majandusolukorrast annavad märku suletud kohvikud, poolelijäänud ehitused ja muu selline, kõik üldiselt siiski Riia vanalinnast ja kesklinnast väljaspool.
Võib-olla on neid märke pisut rohkem kui Tallinnas, kuid turistile, kes kohalikku igapäevaellu väga ei süüvi, midagi eriti masendavat silma ei jää.
Kui ära unustada võõras keel tänavasiltidel, see, et taskus kõlisevatel santiimidel on erinevalt sentidest suur rahaline väärtus, ning see, et arhitektuur ja vaatamisväärsused on teised, siis üldine elukorraldus ja tänavapilt Eesti omast palju ei erinegi.
Sarnaselt Tallinnale teevad Riia vanalinnas kohati aega parajaks igavlevad velotaksojuhid ning turiste veavad soovi korral ringi spetsiaalsed city-tours-bussid, igal pool, eriti parkides ootavad kliente jäätisemüüjad. Seda veel ka septembris.
Linna katab tihe ühistranspordivõrgustik, trollid-trammid on võrdlemisi uued ning sõidavad teatud intervallide tagant isegi öötundidel.
Hinnaklass on laias laastus nagu Tallinnas: näiteks ühissõiduki ühekordne pilet maksab 60 santiimi (üks latt on meie rahas umbes 22,3 krooni) ning tasulise WC külastus 20 santiimi.
Toitlustuskohtade, ööklubide ja baaride - neid jagub vähemalt vanalinnas ja kesklinnas igale maitsele - hinnad tunduvad veidi kallimad kui Eestis, kuid mitte alati ja igal pool.
Natuke võõralt mõjub mõningates pisut kallimates toitlustuskohtades komme, et toidu-joogi serveerimise eest võetakse jootraha (umbes kümme protsenti hinnast) ja see arvele juurde kirjutatakse.
Riia vanalinn on Tallinna vanalinnast mõnevõrra väiksem ning selle ühest otsast teise kiirel sammul kõndimiseks kulub vaid veerand tundi. Riia südalinnas kostab pea igalt tänavanurgalt muusikat. Peamiselt rahvalikke viise. Tänavamuusiku kibedat või ka õnnelikku põlve maitsevad nii kerjuseriides eluheidikud kui ka noored, ilmselt taskuraha teenimiseks.
Linnas jalutaja tähelepanu äratasid kannelt mängivad neiud ja vanem mees, kes pillimängimise vahel käevarrele istunud tuvi söötis. Erinevalt Eestist on Lätis kerjamine tõenäoliselt lubatud, sest eluheidikuid, kes möödakäijailt andamit ootavad, jääb Riia südalinnas kas just hulgi, kuid siiski üsna sageli silma. Patrullivad politseinikud neid laiali ajama igatahes ei kipu.
