Kuno Rooba: Hoolekandeteenuste asjus ei pea tagauksi kasutama

Kuno Rooba. Foto: TEET SUUR/VIRUMAA TEATAJA

Samal teemal 25. septembri VTs Sven Kesleri artikkel "Farss Aavere hooldekodu ümber".

Väike-Maarja on tubli vald paljude toredate inimestega, kellega on meeldiv koostööd teha. Olen seda ise mitmel korral kogenud - olgu selleks suhtlemine Väike-Maarja vallaametnikega või meeldivad kokkupuuted sealsete inimestega Ebaveres suusatamis- ja orienteerumisvõistlusi korraldades.

Olen sügavalt nördinud, et Aavere hooldekodu ümber toimuva protsessi käigus on hakatud kahte valda vastandama ja mindud süüdistustega isiklike suhete tasandile. Sellest vastandamisest ei sünni kasu kummalegi poolele.

Tapa valla poolt ei pea me õigeks arvustada ega kommenteerida teiste käitumist. Küll olen aga seda meelt, et nii tapalased kui teised maakonna elanikud vajavad informatsiooni Tapa valla tegutsemise motiividest.

Taustast ja suhetest

Tapa vallas Imastu külas asub praegu üks 16st ASi Hoolekandeteenused halduses olevast hooldekodust, nimetusega Imastu koolkodu.

Imastu koolkoduga samas hoones tegutseb erakoolina Mihkli kool, andes vajalikul tasemel kooliharidust Imastu koolkodu kasvandikele.

Mihkli kooli tegevust korraldab MTÜ Imastu Kooli Selts. Lisaks asub Kadrina vallas Udriku hooldekodu, kus töötavad paljud tapalased ja mille tulevik ka Tapa valda huvitab.

Minu kokkupuuted Imastu koolkoduga algasid 2000. aasta alguses, kui tollased maavalitsuse ametnikud edastasid Tapa linnale informatsiooni, et alates 1. septembrist 2000 lõpetatakse Imastus kasvandike õpetamine toimetuleku õppekava alusel.

Seda põhjusel, et sotsiaalministeerium ei tegele õpetamisega. Ei olnud mõeldav, et koolkodu kasvandike haridustee katkeks või peaksid nad hakkama käima koolis kusagil mujal. Tollal oli arutluse all mitu varianti, alates Tapa gümnaasiumi osakonna moodustamisest kuni erakooli loomiseni. Ühiste arutelude käigus otsustatigi luua MTÜ Imastu Kooli Selts, et jätkata laste õpetamist harjumuspärases keskkonnas.

Kuna olin üks eestkõnelejaid kooli säilitamise kohapealt, siis osalesin kodanikuna ka MTÜ asutamisel ja olen tänaseni üks neljast juhatuse liikmest. Jooksvalt tegeleb kooli juhtimisega ikka kooli direktor.

Tänasel hetkel on aga rõõm tõdeda, et meie koolil algas kümnes õppeaasta ja aastate jooksul oleme suutnud korrastada meile rendile antud ruumid. Oleme suutnud kooli majandada, makstes õpetajatele korralikku töötasu, ning kindlustada Imastu kasvandikele õppimisvõimaluse kohapeal.

Koostöö

Tapa linnapeana ja Tapa vallavanemana olen aktiivselt suhelnud vallas paiknevate riiklike asutuste juhtidega ja nende töötajatega. Imastu koolkoduga on käinud meil pidev suhtlemine. Paljud sealsed kliendid on meie valla elanikud või suisa eestkostel. Kõigele lisaks on tänaseni lõpliku lahenduseta koolkodu töötajate eluruumide erastamine, mille tõttu on samuti meie poole pöördutud.

Pärast ASi Hoolekandeteenused moodustamist oleme pidanud tähtsaks olla informeeritud võimalikest muutustest, mis puudutavad Imastu koolkodu ja Udriku hooldekodu. Tapa vallast töötab nendes asutustest 71 inimest - need on meie valla inimestele olulised töökohad ja Tapa vallale oluline tulubaas.

Tapa vallavalitsus on olnud alates 2007. aastast informeeritud riiklike erihoolekandeasutuste ja -teenuste reorganiseerimise kavast. Meid tegi selles kavas tähelepanelikuks mitu lõiku.

Arvan, et iga omavalitsusjuht, kelle haldusterritooriumil on mõni riiklik hoolekandeasutus, satub seda kava lugedes ärevusse.

Milliselt käituksite teie omavalitsusjuhina, kui loete kava ja seal on kirjas: "Reorganiseerimise tulemusena liigutakse välja kõikidest tänastest riiklikest erihoolekandeasutuste hoonetest, kuna ükski neist ei vasta kaasaegse, kliendisõbraliku ja säästliku elukeskkonna nõuetele."

Loomulikult võtsime kohe ühendust ASiga Hoolekandeteenused, et selgitada välja meie võimalused antud protsessis kaasa rääkida.

Tegime Tapa valla poolt 2008. aastal kolm ettepanekut hoolekandeküla võimaliku asukoha kohta. Esialgu pakutud kolmest asukohast jäi tänu paremale juurdepääsule ja kõikide kommunikatsioonide olemasolule alles Tapa linna Loode tänava äärne ala ning Tapa vallavolikogu algatas eespool nimetatud maa-alale selle aasta märtsis detailplaneeringu. Kogu suhtlemine käis ametlikult, ilma tagauksi ja isiklike suhteid kasutamata.

Kui nüüd väidab keegi, et tema polnud eelseisvatest muutustest kuulnudki või sai seda teada alles maavanemalt, siis julgen küll soovitada tulevikus tähelepanelikum ja hoolsam olla. Kindlasti huvitab Imastu ja Udriku hooldekodu käekäik ka tulevikus Tapa valda. On loomulik, et vald ja vallavanem kaitsevad nende 71 inimese huve, kes praegu ASis Hoolekandeteenused töötavad.

Mõistan, et sellised suured ümberkorraldused võivad konkreetses ajahetkes jääda nii mõnelegi arusaamatuks või saada isegi valimisvõitluse osaks.
Sarnaselt Väike-Maarjaga ei mõistnud Tapa linn ka kunagi, miks kaitseministeerium tahab ehitada keset vana lennuvälja uut sõjaväelinnakut, kui samas oli vana linnak täiesti olemas.

Ministeerium aga viis kava ellu ja nüüd on meil olemas korralik linnak, millega on rahul nii kaitseväelased kui vallavalitsus. Keegi ei räägi tagantjärele, et riigi raha oleks vääralt kasutatud. Tehti strateegiline otsus ning see täideti riiklikust huvist lähtuvalt. Ja see otsus oli igati õige, julgen tagantjärele väita.

Arvan, et koostöös riigile kuuluva äriühinguga on võimalik leida lahedus ka nendele küsimustele, mis Aavere hooldekodu ümber on kerkinud. Reorganiseerimise kava igatahes annab selleks võimaluse, kui osapooltel on soovi asju konstruktiivselt ilma emotsioonideta arutada.

Virumaa Teataja reeglina ei avalda valimiseelsel ajal kandideerijate artikleid arvamusküljel, kuid antud juhul otsustas toimetus teha erandi, pidades vajalikuks anda Kuno Roobale sõna olulise teema käsitlemisel.