Kuigi vanemveebel Veiko Tuulemäel (32) jäi saates "Eesti otsib superstaari" edasipääsu võimaldav kollane kaart saamata, pole ta pettunud, sest nüüd on mees ühe kogemuse võrra jälle rikkam.
Endist elukutselist sõdurit ahvatles superstaari tiitel
No miks mitte. Nalja peab ju saama, sellist asja iga päev ikka ei juhtu. Ühe põhjusena ka seepärast, et saates osalejate vanusepiiri tõsteti.
Eelmisel aastal ma ei oleks saanud minna. Sel aastal vaatasin, et vanusepiir on mulle sobiv, lähen ja proovin.
Ikka.
Eks nad annavad ikka mingid asjad ette, mida pead laulma, aga kui minu valida oleks, siis eelistaksin rohkem rokilikumat stiili. Ja kindlasti eesti keeles. Kuna Eesti otsib superstaari, peaks aru ka saama, millest lauldakse, sest seda saadet ei vaata ainult noored, vaid igas vanuses inimesed.
Igal inimesel on oma arvamus. Karta ei olnud küll midagi, kui nad räägivad, siis ainult tõtt. Kui sa ikka laulda ei oska, nad ütlevad, et ära rohkem proovi. Ma ennast nii palju tunnen, et viisi pean ja eeldatavasti laulda ka natuke oskan.
Milline superstaar oleks teist saanud, kui te näiteks oleksite võitnud?
Väga raske öelda. Seal on produtsendid ja tiimid taga, nemad kujundavad väga palju. Loomulikult peaks artisti enda arvamus ka lugema.
Kas kohtunike ette, vorm seljas, astumine oli teie teadlik valik?
Ikka, hallist massist tuleb ju kuidagi eristuda.
Kümne aasta jooksul on viinud Bosniasse, Kosovosse, Afganistani ja loomulikult siin Eestis asuvatesse väeosadesse.
Sõdurielu ei ole kella kaheksast viieni. Ja kui sul on perekond, siis tahes-tahtmata tekib vahel n-ö ütlemisi, et võiks rohkem kodus olla, et mis sa seal metsas teed. See oli kindlasti üks põhjustest. Ja ma arvan, et inimene peab muid asju ka proovima, eluaeg ei saa olla sõdur.