Ramo Pener: Koole tuleb kaitsta äri- ja erahuvide eest

Ramo Pener
, õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ramo Pener.
Ramo Pener. Foto: Erakogu

Meil puuduvad igasugused fundamentaaluuringud, mis tooksid välja erieas poiste ja tüdrukute arengueeldused ja -tingimused. Kes ikka veel TIMSSi ja PISA tulemusi ning riigieksamipunkte uuringuteks peab, selle puhul on tegemist kas süüdimatuse, küündimatuse või koolirahva manipuleerimisega.


Samas palun lõpetada diskuteerimine koolivägivallast. Spetsiifilist koolivägivalda pole olemas - on vägivaldne mõtlemine, ütlemine, suhtumine ja käitumine kodus, väljaspool kodu, lasteaias, koolis, ülikoolis, ametikohal jne. Sealhulgas vägivaldsed otsused koolide liitmise ja lahutamise kohta.

Milliseid õigusakte vajab põhikool, gümnaasium, kutsekool, erikool, ülikool? Kes on vastutavad nimetatud seaduste ja määruste väljatöötamise ning rakenduslikkuse ja täitmise eest?

HTM vorbib uusi ja lapib vanu seadusi, midagi paremaks muutunud ei ole - lapse jaoks kindlasti mitte. Halva mängu juures tehakse veel head ja tähtsat nägu, et tõestada enda vajalikkust ning asendamatust palgapäevast palgapäevani. Selliselt käituvaid plutokraatlikke isikuid ei tohiks volikoguruumide lähedussegi lubada.

Riiklikud õppekavad

Kõigi õppeasutuste funktsioneerimise, muutumise ning arengu baaseelduseks peavad olema ühesugused ning muutumatud põhimõtted, kristlikud väärtused, sest haridus on kultuuri (mitte kultuuri- või vallamaja või -volikogu) funktsioon.

Juriidiline ja mittejuriidiline diferentseerumine algab konk­reetses õppekontsentris, vas­tavalt õppeasutuse (ükskõik kas riigi või era) spetsiifikale.

Vundament peab olema üks ja rajatud kaljule, mitte liivale. Oleme kanajalgadele rajanud juba kümnete miljonite eest riiklikke õppekavasid, mis esimese tormiga (loe: ministri muutumisega) on kokku varisenud. Kummaline on see, et kedagi pole selle eest veel kriminaalvastutusele võetud.

Millal saab rahvas teada haridusministeeriumi Tartusse kolimise tegelikest põhjustest? Huvitav, kes sellist laristamist, hullutamist ja lollitamist soosib ning finantseerib?

Riikliku õppekava ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused on heal juhul võrreldavad iluraviga - kui sedagi. Viisaastakuplaan saab ehk täidetud, kuid lapsed, lapsevanemad ja õpetajad seisavad taas tühja ning lehkava küna ees. Kohalike omavalitsuste valimised koguvad tuure koos värviliste propagandapaberitega meie postkastides.

Kas eesti hariduse pärast südame valutamine on hala või tuleks taas silmad ja kõrvad segaduste ja sigaduste eest sulgeda?

Paadunud süda ei ole hea nõuandja - isegi IRLi nimekirjas kandideerivate äritegelaste seas mitte. Üks märk paadunud südametunnistusest ning pimestatud mõistusest on näiteks soov Türi linnas gümnaasiumi 85aastane vana koolihoone maha parseldada (ilmselt erasektorile).

Meie kultuurilise pärandi rahakstegemine sandikopikate eest ja laste arengukeskkonna arvelt on pehmelt öeldes kuritegelik.

Põhjendatud puudumised
Mis asi on koolikohustus? Olen ise ka törts aega koolis käinud - aga sellele sõnade kombinatsioonile pole senini pihta saanud.

Kas kohustus on käia koolis, klassis, garderoobis, sööklas? Kohustustega kaasnevad õigused ja vastutus. Poistel ja tüdrukutel on kohustus pidada lugu endast ja teistest, austada oma vanemaid ja vanavanemaid, kaitsta oma riiki ja rahvast, kuulata oma südametunnistuse häält - alles siis tulevad kohustused, mis puudutavad ruutjuurikat, evolutsiooni, energia jäävuse seadust jne.

Meie endised ja praegused seadused ja määrused fikseerivad asju kahjuks vastupidises järjekorras.

Pikapäevarühm võib kesta kogu nädala, see ei muuda kedagi kohusetundlikuks kodanikuks. Suur abi on siin aga ennastsalgavatest abiõpetajatest, koolipsühholoogidest, sotsiaalpedagoogidest, logopeedidest ning koolikaplanitest (vajadus pihtimise järele on väga suur). Keda kohustab kool või kes kohustab kooli - no on ju absurdne?

Puudumiste saagast on ammu kujunenud paranoiline paroodia, mida õpilased mõnuga naudivad - katsetades piire ja piiranguid.

Me teame seda, mida puudujatega peale hakata. Endise alaealiste komisjoni esimehena tean, kuidas see tavaliselt fiaskoga lõppev kadalipp välja näeb. Kes ja kus ütleb, mis asi on põhjendamata puudumine? Öeldakse, et põhjuse leiab alati.

Tänapäeva keerukates peresuhetes on suurem osa koolist puudumisi PÕHJENDATUD - abielu- ja kodutülid, vägivald kodus, laste omapead jätmine, armastuse ja hoolimise puudumine jne. Puudu on hoopis mõistmisest, hoolivusest, ärakuulamisest, andestamisest, toetamisest - alles seejärel on põhjust hakata puudutud tunde kokku lugema.

Meie asi
Kes aga loeks kokku nende poiste ja tüdrukute pisarad, kes vajaksid koolis individuaalset või lihtsustatud õppekava - veelgi rohkem inimest, kes suudaks nende õppekavade raames lapse jaoks tugiisikuks olla?
Õppekava ei saa omandada. Ka aine- ega töökavasid mitte. Need on paberid, mille laekumisest tunneb rõõmu kooli juhtkond haridusministeeriumi survel.

Milleks seada selliseid vastuolulisi eesmärke?

Vaja on omandada oskused iseenda ja ümbritsevaga toimetulekuks - toimetulek oma tunnete ohjamisega, südametunnistusega, pettumusega, mahajäetusega, üksinduse ja üksildusega, kellestki või millestki ilmajäämisega, erinevate kaotustega, sõltuvustega, vägivallaga, suhetega, usu, lootuse ja armastuse puudumisega.

See, mida siin käsitlesin, on pool tilka Vaiksest (loe: rahutust) ookeanist. Lapsevanemad, õpetajad, sotsiaaltöötajad, kirikuõpetajad, õpilaste esindajad - me peame olema survegrupiks õigusaktide koostajatele riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

Olen meeleldi valmis kaasa aitama, et poisse ja tüdrukuid ei nivelleeritaks ega tituleeritaks seaduse tähe all koolikohustuse täitjateks või mittetäitjateks.

Tagasi üles