Mikk-Mihkel Arro: tuleb teha õigeid samme

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikk-Mihkel Arro.
Mikk-Mihkel Arro. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Suvel Berliini MMil suurvõistluse debüüdi teinud Mikk-Mihkel Arro heitis läinud nädalal Rakveres uueks hooajaks põhja ladudes ketast, Tudust pärit kümnevõistlejal on tõsine tahtmine ületada peatselt 8000 punkti piir.

Lääne-Virumaa kergejõustiklasi ühendav ViKe klubi pakkus heitjatele-tõukajatele-viskajatele läinud nädalal võimalust Rakvere staadionil hooajale ilus punkt panna.

Ilm soosis sportlasi, teiste hulgas tegi staadionil päikeselisi kohti otsides soojendusvõimlemist Tallinnast kohale sõitnud Mikk-Mihkel Arro, Eesti kümnevõistlejate paremikku kuuluv ViKe klubilane, kel seljataga väga töine suvi. Selle sisse mahtus maailmameistrivõistluste debüüt Berliinis ning sinna viinud uus isiklik tippmark 7779 punkti, mis kogutud Poolas meeskondlikul superliiga võistlusel Eesti koondislasena.

"Kasutan võimalust võistelda, niigi tuleb pikkades heidetes talvega paus sisse," lausus ennast kettaheite jõuprooviks valmis seadev Mikk-Mihkel Arro.

Tema sõnul on tippmeestest treeningukaaslased Mikk Pahapill ja Andres Raja veel teenitud puhkust pidamas, mitmevõistlejate leedulannast treener Remigija Nazaroviene samuti. Grupp saab kokku taas oktoobri keskpaigas.

"Ise olen juba piisavalt puhanud, augustikuu lõpuga sai hooaeg läbi, valmistun tasapisi uueks, teen kuni ametliku alguseni omapäi trenni, metsajooksu ja muud rahulikumat sekka," lisas Arro painutuste vahepeal ning oli nõus vastama Virumaa Teataja küsimustele.

Varsti saab aasta sellest, kui vahetasite treenerit, läksite harjutama Remigija Nazaroviene käe alla mitmevõistlejate gruppi. Mida see muutus kaasa tõi?


Treener on väga professionaalne, väga pühendunud, tal on endal ette näidata tiitlivõistluste medal mitmevõistluses, tema suhtumine on asjalik.


Eelmise treeneri Tõnu Kau­kise käe all treenisin viis aastat, kuni adusin, et kasutegur polnud enam nii suur, kui ise oleksin tahtnud. Tuli mõelda teiste variantide peale. Miks mitte proovida, kui võimalusi on. Arvan, et see polnud paha otsus ning seda mõistis ka Kaukis, kellega saame endiselt hästi läbi.


Inimese organism on juba kord niisugune, et harjub ära ühesuguse treeninguga. Oli vaja uut. Teada on, et inimene võib ühelaadse treeninguga efekti saavutada kaks kuni neli aastat, siis tuleb muuta.


Uue treeneriga oleme saanud jooksutehnikale palju tähelepanu pöörata, jooksutreeningud tegid lausa kannapöörde.


Maht küll kindlasti kasvas, aga treeningu iseloom oli teistsugune: jooksulõikude vahel sai pikema pausi pealt mindud lühema pausi peale. Selle tulemust on kõige rohkem näha 1500 m jooksus, kus mul tänavu tuli 25 sekundit maha. Seda tööd on kõvasti tehtud ja arengut on kõige rohkem näha ka.

Kerge tagasilöök on olnud heidetes. Tehniliselt läks käest ära odavise, see jäi kripeldama. Trenni põhjal ei oleks pidanud nii kehvasti viskama. Põhiliselt viskasin varem lühikese hoo pealt, üleminek pikale hoovõtule pole sujunud nii hästi.


Võtsin nüüd otsuse vastu, et hakkan jälle lühema hoo pealt viskama. Berliinis oli näha, et Saksamaa kümnevõistlejad viskavad ristsammu pealt 70 meetrit. Kui ei suuda täishooga teha, siis pole ju tõesti mõtet.


Minu sellesuvine 55-56 meetrit oli päris nigel tulemus, oma 100 punkti läks kaduma, rekordsumma oleks selle võrra tulnud suurem. Heidetes andsin juunikuus Poolas oma rekordivõistlusel ühtekokku 220 punkti ära, kui need otsa liita, siis oleks 8000 punkti juba sel suvel tulnud.


Nii et 8000 punkti meeste sekka trügimine ongi siis uuel aastal peamiseks sihiks?


Kindlasti. Tuleb õigeid samme selles suunas teha. Juba on meil treeneriga analüüs tehtud, mida tuleb muuta, milles on varu ja kust need punktid üles korjata. Kümnevõistlus on selline ala, et kui kümme ala olemas, siis pead ise järelduse tegema, kus kõige reaalsemalt neid punkte võtta.


Lõppenud hooaja eel oli 1500 m jooksus väga palju võtta ja ma võtsin ära. Ehk võin veelgi kiiremini joosta. Nüüd tuleb aga pöörata teistelegi aladele samapalju tähelepanu. Teivashüppele näiteks, seal on veel varu. Kui tahan kõvemat summat teha, siis on vaja ka sprindile ja jõule keskenduda. Tean, et olen suuteline jooksma 100 meetrit 10,7 sekundiga.

Treeneriga just arutasime, et kui vaadata kõiki võistlusi, mis tegin, siis stardikiirendus oli mul maailma tipptase, seal ma ei kaota kellelegi. Kiiruslik vastupidavus on veel vaja saavutada. Seal on ka kõvasti varu.


Kui meenutada Berliini MMi debüüti, kuhu sõitsite Eesti paremuselt kolmanda kümnevõistlejana, siis millise hinnangu sellele annate?


Kaks nädalat enne MMi õnnestus kusagilt külmetushaigus - hingamisteede põletik - saada, sinna ma kaotasin oma jõu. Kui muidu peaks paar nädalat enne võistlust hakkama vormi koguma, siis mina pidin pärast haigust hakkama jõudu taastama.


Kui jõunäitajad suutsin ilusasti õigeks ajaks üles saada, siis selline kõige teravam särts jäi ikkagi saavutamata. Vaimselt olin võistlemiseks valmis, kui vaadata taset, siis oli see mul küllaltki ühtlane: igalt alalt andsin võrreldes rekordivõistlusega ära 30 punkti. Kokku teeb see 300 punkti, nii et väga suurt altminekut ei olnudki.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles