Seni ei suutnud lihaveisekasvatajad saata tapamajja nii palju loomi kui liha järgi nõudlust oli, nüüd on aga Rakvere lihakombinaat seadnud ette piiri ja võtab vastu vaid 35 lihaveist nädalas, kirjutab
.
Lihaveised ootavad tapamaja sabas järjekorras
1. oktoober 2009, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere LK lõi Eesti lihaveisekasvatajate seltsiga käed kolm aastat tagasi. Siis hakati lihaveiste eest maksma kõrgemat hinda kui vanade piimalehmade eest ja saadeti poelettidele terve sari pehmest veiselihast valmistatud tooteid.
"Eelmistel aastatel pole loomi nii palju jätkunud kui Rakvere oleks võtnud," kinnitab lihaveisekasvatajate seltsi juht Leino Vessart. Kombinaati oleks praegu võimalik saata kvoodist kaks korda rohkem ehk 70 looma nädalas.
Loomulikult saab veisekasvataja ka praegu viia oma loomad Rakverre, kuid üle kvoodi toodud lihaloomade eest makstakse tavaveiste hinda ehk kilo eest 15 krooni vähem.
"Lihaveiste arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, aga siseturul ei ole veiselihatoodete maht eriti suurenenud," toob Rakvere lihakombinaadi ostudirektor Tarmo Toomela välja piirangu seadmise põhjuse. "Tänavu on läbimüük natuke langenud."
Tööstuse jaoks valmistab peavalu ka see, et neile toodud lihaloomade arv kõigub väga palju - viiest kuni saja loomani nädalas ja kõrgaeg on tavapäraselt sügisel. See ei võimalda ka poode ja restorane stabiilselt varustada.
"Kuna siseturu tarbimine ei näita tõusutrendi, saab kasv tulla vaid ekspordi arvelt," märgib Toomela ja lisab, et nad otsivad lihaveisetoodetele turgu piiri taga.