Õpetaja eeskuju, tema isiksuse ja õpetamiskunsti sära mõjutab last tosinkonna aasta jooksul tema kasvamisel väikesest lapsest täiskasvanud nooreks inimeseks.
Õpetaja abiga leiab ta tee tarkuse ja eetiliste väärtuste juurde, aga ka elukutse või ameti. Hea õpetaja on nagu majakas, tema valgus aitab noorel inimesel oma rada leida.
Õpetajaamet on elukutsete seas eriline ja väärikas. Samas väga vastutusrikas. Jagades oma teadmisi ja elutarkust õpilastega, annavad õpetajad oma õpilastele kaasa pagasi, mis aitab neil eluteel olla edukas või vähem edukas.
Loomulikult sõltub siin palju ka õpilasest endast.
Olgugi et suur töökoormus, oma vaba aja panustamine, mitte alati piisav tasustamine, õpilaste kodustele muredele kaasaelamine on pedagoogitöö lahutamatu osa, leidub rohkelt selliseid hetki, mida teistes ametites kunagi ette ei tule.
On eriline võimalus näha lapsi kasvamas, leida neis isikupära, julgustada. Ja kui õpilased ka aastate pärast oma õpetajat sünnipäeval või mõnel muul tähtpäeval meeles peavad, teeb see südame soojaks.
Õpetajate päeval on kindlasti põhjust mõelda oma lasteaiakasvatajale, kooliõpetajatele, kõrgkooliõppejõududele, neile, kes meil ühel või teisel moel on aidanud kasvada. Ja hea sõna, olgu paberil või telefonitsi, pole kunagi liiast!