Demineerijad tegid kaitseväe äpardunud pommikatsetusest siseministeeriumile ettekande.
Demineerijad vihastasid pommihirmu külvava kaitseväe peale
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
2. oktoober 2009, 15:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeteenistus päris neljapäeva ennelõunal mitmelt organisatsioonilt, et milleks on Tamsalu viadukti kandetala külge pandud pommitaoline ese. Esialgu ei osanud sellele küsimusele vastata ei kaitsevägi, kaitseliit, maanteeamet ega kohalik omavalitsus. See asjaolu käivitas päästeoperatsiooni, mille tulemusel seiskus maanteel ja raudteel liiklus rohkem kui kaheks tunniks.
Hiljem selgus, et kaitsevägi oli oma pommikatsetused kooskõlastanud vaid maanteeametiga.
"Päästeameti demineerimiskeskus on sügavalt mures juhtunud intsidendi pärast," sõnas demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen. "Oleme esitanud ettekande antud sündmusest ka siseministeeriumile. Kaitseväelaste tegevusel väljaspool nende hallatavat territooriumi peaks olema välistatud selliste sündmuste tekkimise võimalikkus."
Aktsiaseltsi Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ütles, et maanteeviadukt kui rajatis asub raudtee maal ja raudtee kaitsetsoonis ning seetõttu pidanuks kaitsevägi Eesti Raudteed sellistest ettevõtmistest teavitama.
"Kuigi õppus oli kooskõlastatud kõigi nõutavate ametkondadega, peame kaaluma, kas edaspidi oleks vajalik meie korraldatavatest õppustest informeerida laiemat ametkondade ja isikute ringi, kui on otseselt vajalik ja nõutav õppuse läbiviimiseks, vältimaks sellelaadsete segaduste kordumist," on Kirde kaitseringkonna teavitustöö spetsialist Marina Loštšina varem Virumaa Teatajale öelnud.
"Pisut kergemeelne on seda nimetada segaduseks, sest intsident peatas otseselt kolme kaubarongi töö ning paiskas segi Eesti Raudtee sõidugraafiku," nentis Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase. Tema ütlust mööda ei leidnud hilisemal täpsustamisel kinnitust esialgsed andmed, nagu oleks intsident seganud ka ühe reisirongi liikumist.
Glase sõnul kandis Eesti Raudtee liiklusseisakutest tulenevat varalist kahju 11 091 krooni ulatuses. "Kaitsejõud on üks potentsiaalne adressaat kahjunõude esitamisel," ütles ta.
Glase sõnul teevad äriühing ja kaitsevägi koostööd, selgitamaks välja intsidendi täpsemad tagamaad.