Eile avati Virumaa Muuseumidele kuuluva Palmse mõisakompleksi väljaarendamise I etapil tehtu. 1753. aastast pärineva projekti alusel on valminud regulaarpark, samuti linnaserehi ja sepikoja kaev.
Palmses peeti kolmekordset pidu
3. oktoober 2009, 10:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palmse mõisa peahoone tagune pargiosa on saanud suve jooksul täiesti uue näo. Park rajati 1753. aastast säilinud projekti järgi, olude sunnil on tehtud ka mõned muudatused.
"Suured puud on kasvanud, neid ei saanud maha võtta, ja purskkaevu ka algses projektis ei olnud," kommenteeris SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets.
Purskkaevu hakkab tulevikus ümbritsema labürinthekk, mille kasvamine võtab veel aega.
"Möödunud suvi oli väga raske, sest käisid suured mullatööd ja ilmselt just seetõttu langes mõnevõrra ka külastajate arv, kuid järgmisel aastal loodame püstitada uue külastatavusrekordi," kõneles Leemets.
Kaks maja ootel
Endises linnaserehes avati koolituskeskus, kus asuvad ruumid konverentside ja õpikodade tarvis. Samuti on valmis saanud sepikoja ees asuv rataskaev.
"Väga hea maitsetu vesi," kiitis avamise puhul esimese ämbri kaevust välja tirinud Anne Veesaar.
Lisaks tehti korda ka mõisakompleksi vanim puithoone, XVIII sajandist pärit kavaleridemaja, ning mõisat ümbritsev piirdeaed.
Palmse mõisa ehituse projekteeris OÜ Restauraatorprojekt eesotsas peaarhitekt Aarne Kannuga, kelle elutööks võibki lugeda Palmse mõisaansambli projekteerimist.
"Olen siin mõisas olnud juba kolmkümmend kuus ja pool aastat," luges mees kokku. "1973. aastal, kui mõisa taastamist alustati, ütles selle eestvedaja Edgar Tõnurist (ENSV ministrite nõukogu esimehe asetäitja - toim.) Palmse kompleksi kohta, et viis aastat ja valmis," lisas ta. "Aga siin me nüüd oleme."
Järgmisena on Ants Leemetsa sõnul kavas korda teha üpris õnnetus seisus olev palmimaja ja õlleköök.
Ehitustööde kogumaksumus oli 20 miljonit krooni, suur osa sellest tuli EASi vahendusel europrojektidest.
Majandussurutisest on Leemetsa hinnangul omamoodi kasu olnud, sest buumiajal tehtud eelarve kohaselt oleks ehitus maksma läinud umbes kaheksa miljonit krooni rohkem.
Täna avatakse näitus
"Oleme viimase nelja aasta jooksul investeerinud Palmsesse 38,5 miljonit krooni. Meie peamiseks eesmärgiks on Palmse mõisakompleksi kui terviku säilitamine ja arendamine," ütles Ants Leemets.
Linnaserehe ja sepikoja kaevu ehitaja oli AS Haljala Ehitus. Palmse mõisa regulaarpargi rajas AS Facio Ehitus.
Juba täna avatakse Palmse mõisa vast avatud linnaserehes Valli Lember-Bogatkina maalide näitus. Näitusele välja pandud tööde teemadeks on muusika, rahvatants ja Eesti maastikud. Kunstniku sõnul on just need kolm asja tema kunsti kõige rohkem mõjutanud.