Kuldpruuni jumet püüdes võib hoopis nahavähki haigestuda

Päikesega liialdamine on põhjus, miks paljud inimesed sügiseti naha kuivuse käes kannatavad. Foto: AFP / Scanpix

Kuigi nahavähki haigestumine järjest kasvab, ei teadvusta inimesed, et kõik saab alguse enese tervisekäitumisest. Peab lihtsalt valima, kas olla veetlevalt pruun või olla terve.

Eesti Vähiliit koostöös Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsiga organiseerib 1.-8. oktoobrini kestva nahavähi ennetusnädala, mille eesmärk on rääkida nahavähi riskiteguritest ja nahavähi varajasest avastamisest, sest varane avastamine tagab parima ravitulemuse.

Ida-Tallinna keskhaigla dermatoveneroloog doktor Ave Vahlberg juhtis tähelepanu, et kuigi me ei saa muuta pärilikku eelsoodumust ega ka geograafilist laiuskraadi, saame muuta oma tervisekäitumist nahavähi ennetamiseks.

Nahavähk on eelkõige sõltuvuses keskkonnafaktorist ja UV-kiirgusest. Kõige ohtlikumat nahavähi tüüpi - melanoomi - seostatakse intensiivse UV-kiirgusega. Kõigepealt peaks mõtlema UV-indeksile, millest räägitakse kõikide riikide ilmateadetes.

"Kui ilmateade soovitab jääda siseruumidesse ja mitte minna välja, siis peaks seda ka silmas pidama," rõhutas Vahlberg, kelle sõnul saab UV-kiirgust kõige paremini blokeerida riietusega.

Tähtsaimaks peetakse peakatet, mis annab varju. Kindlasti ka särk ja püksid või seelik.

"60 aastat on päikeseblokaatoreid kasutatud ja selle aja jooksul pole näha, et nahavähki haigestumine oleks vähenenud. Vastupidi, nahavähki haigestumine tõuseb," tõi Vahlberg näite. Siiski aitavad päikeseblokaatorid vähendada päikesepõletusi.

Veel ühe muret tekitava asjaoluna tõi doktor Vahlberg välja solaariumis käivad alaealised. Solaariumide väga kõrge UV-kiirguse taseme tõttu on nii mõnigi riik alaealistele solaariumi külastamise ära keelanud.

Ka maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil suureneb solaariumi pidevatel külastajatel melanoomi tekke risk 75%.

Ida-Tallinna keskhaigla vanemarst doktor Pille Konno tõdes, et seda soosib tänapäeva ühiskonnas väga levinud ilu ja seksapiilsuse eksponeerimine. "Ikka kuuleb lauseid, et pruun nahk on seksikas," lausus Konno.

Ebameeldivate üllatuste vältimiseks peaks iga inimene vähemalt kolme kuu tagant vaatama, millised moodustised tema nahal on, ja kas on lisandunud uusi. "Kui inimese nahale lisandub moodustis, mis ei sarnane varem tema nahal olnuga, peaks minema arstile näitama.

Et melanoomi puhul on varajane avastamine parim ravitaktika, siis mitte ükski arst ei heida ette, kui inimene tuleb näitama oma uudismoodustist, mis on muutunud, kasvab," pani doktor Vahlberg südamele.

Riskigruppide puhul on enesevaatlus vajalik ühe kuu tagant. Oluline on ka arstlik kontroll kaks korda aastas.