Käibemaksu tõusul on erinevad mõjud

Kombain viljapõllul Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Käibemaksu kiirkorras tõstmisest 1. juulist kahe protsendi võrra on möödas nüüd paar kuud ja ettevõtjad saavad anda hinnangut, kui oluliselt mõjutas see nende majandustegevust.

Mõnda ettevõtlusvaldkonda puudutas käibemaksu tõus vähem, mõnda rohkem.

Lääne-Virumaa üks suurimaid teravilja- ja piimakarjakasvatajaid Jaan Kiisk peab käibemaksu tõusu oma ettevõtte jaoks valuliseks.

Mõju erinev

JK Otsa Talu OÜ asutaja Jaan Kiisk, kes harib põldu rohkem kui 2000 hektaril ning kasvatab 400pealist piimaveisekarja, tunnistas, et nii teraviljakasvatajatel kui piimafarmide omanikel on praegu väga rasked ajad.

"Teravilja ja piima kokkuostuhinnad on sedavõrd madalad, et nende hindadega on ülimalt raske põllumajandusettevõtet majandada," rääkis Jaan Kiisk.

Põllumees tõdes, et iga sendiga tuleb arvestada.

"Praeguses keerulises majandusolukorras, kus mul niigi napib käiberaha, on see kaheprotsendiline käibemaksu tõus minu ettevõttele tuntav ja pärsib majandustegevust," kommenteeris Jaan Kiisk.

ASi Viru Õlu tegevjuhi Ott Lichti sõnul käibemaksu tõstmine nende ettevõtte majandustegevust tuntavalt ei mõjutanud.

"Ettevõtte rahavoogude likviidsust mõjutab käibemaksu tõus üksnes niipalju, et varasemast suurem summa jääb käibemaksu alla seisma," selgitas firma tegevjuht Licht.

Tema hinnangul mõjus käibemaksu kergitamine eelkõige tarbija rahakotile, sest kauba eest tuleb välja käia suurem summa. Käibemaksu tõstmist pidas Licht valitsuse poolt õigeks sammuks, et riigi rahakassat täita.

"Sama teed on läinud juba Läti ja Leedu. Käibemaks on kõrgem kui 20 protsenti ka sellistes Euroopa arenenud riikides nagu Rootsi ja Taani."

Ott Licht ei pidanud aga õigeks, et maksu tõsteti kiirustades. "Etteteatamisaega oleks võinud olla pool aastat, et nii tootjad kui tarbijad teadnuks maksutõusuga arvestada."

Kaheldav maksutõus

Maxima Eesti OÜ avalike ­suhete juht Erkki Erilaid rääkis, et käibemaksu kergitamise ­tõttu tuli nende kaupluseketis ­va­hetada kiiresti sadu hinnasilte.

"Et jätsime kõige populaarsemate kaupade, nagu paljude piima- ja leivatoodete hinnad endiseks, saime ka siltide vahetamisega üsna hõlpsasti hakkama. Ja esmatarbekaupade ostmine pärast maksutõusu muutunud ei ole. Ikka ostetakse rohkem neid kaupu, mis on parajasti sooduspakkumisel," kommenteeris Erilaid.

Tema arvates pehmendab maksutõusu kindlasti see, et toiduainete hinnad on aasta jooksul tublisti odavnenud.

"Hinnavaatluse kohaselt on näiteks Maxima kauplustes peamiste toiduainete hinnad mullu suvega võrreldes kukkunud isegi viiendiku võrra," väitis Erilaid.

Erilaid on veendunud, et kindlasti oleks pidanud käibemaksu tõstma tarbimisbuumi mõju vähendamiseks majanduse kiire ülekuumenemise ajal. Nüüd oli riik tarbimise vähenemise ja hindade languse tõttu vähenevate maksulaekumistega sunnitud valiku ees.

"Tundub, et maksutõus ei ole õnneks tarbimist vähendanud. Loodame, et majanduslanguse põhi jääb sellesse aastasse," arvas Erilaid.

Mööblitööstusettevõtte Rilson OÜ juhataja Mati Rillo ütles, et käibemaksu ja ka muude maksude tõus oli prognoositav, kuigi tõusu vajalikkuse üle võiks tõsiselt vaielda.

"Kui märkimisväärselt antud otsus reaalselt tulu teenib, näitab aeg. Kuid ettevõtja seisukohast on maksude tõus alati negatiivne. Pealegi ei soodusta kõrged maksud ettevõtlust, vaid pigem pärsivad seda," sõnas Mati Rillo.

Ja kui rääkida konkreetselt käibemaksu kaheprotsendilisest tõusust, siis ei olnud see hüpe firmajuhi arvates üldse nii suur, et avaldaks Eesti majandusele tervikuna märkimisväärset mõju.

"Eks tööd tuleb teha igal ajal ja väga suureks nurisemiseks raske majandusolukorra üle pole põhjust ega aegagi," nentis Mati Rillo.